Esmaspäev, 25. juuli 2016

Watsons Bay ja muud jutud

Tere kõik see pere. Kaks nädalat märkamatult mööda läinud ja talve on veel kuu aega. Vahelduseks on täitsa mõnus see külm. Pigem on nii et miks vinguda ilma üle, et külm on, palav on, nõme vihm või tuul. Me ei saa ise selleks mitte midagi teha, et ilm endale nö sobivaks muutuks. Miks mitte aksepteerida ilma sellisena nagu ta on? Või üleüldse miks me tekitame endas stressi asjade pärast mida ise muuta ei saa, käigu see mistahes olukorra või isegi inimese kohta. See et kellelgi on enda sees lahendamata probleemid ja neid väljenduslikkult demonstreerivad, ei tähenda et teised peaksid sellel ennast mõjutada laskma.
Negatiivsust on igal pool nii palju, märgake head :)
Sellised mõtted mõlguvad mul siin tihti peas kuna siin on inimesi igasuguseid ja mida aeg edasi seda rohkem oskan ma kõrvalt kõike vaadata, laskamta neil ennast mõjutada. 
Ma tegelikult koguaeg analüüsin kõiki ja kõike, nii et see jutt siin alguses pole minu puhul üldse imelik.

Igatahes, jätkame muudel teemadel sest ennast harida saavad kõik ainult ise :)

Nii palju kui meil vabu päevi Raimoga on, püüame uusi kohti Sydneys avastada. Näha on siin nii palju. Eelmisel nädalal käisime ühel poolsaarel Watsons Bayl, mis on ooperimaja juurest praamiga 15 minuti sõidu kaugusel. Käisime uudistamas mida see koht endast kujutab, Nagu ikka, Austraalia üllatab oma ilusa loodusega. Võtsime kodunt piknikuks söögipoolist kaasa ja asusime teele. Lisan pildimaterjali ka:













Siin tundub nagu istuksime veele väga lähedal. Tegelikult olima umbes 20 meetri kõrgusel ja kõlgutasime jalgu :)


See on muide nudistiderand. Nii et kui keegi siiapoole teel ja tahaks väga paljalt väljas olla siis jätke kohanimi meelde :D



Sellel päeval oli suur tuul ja otsisime terve poolsaare läbi kus oleks tuulevaiksem ja saaks niisama olla. Probleem = lahendus. Puude vahel nägime maha jäetud maja ning sellist rohelist murulappi kus sai vabalt silma pooleks tunniks kinni panna ja lihtsalt olla.



Siin pildil on inimestele rajad ka loodud kus käia saab. Aga nagu ikka, meie valime alati need teed kus ära eksida saaks. Teadmatutes kohtades saab tihti hoopis teise elamuse kui käidud radadel.


Lõputu ookean :) Ilmselt ma olen sellest suurest kogusest veest nii sillas kuna ma veevalaja ja ju see tähendab midagi :D


Taamal paistab Sydney kesklinn.

Ehk jõuame veel ilusates kohtades käia kuna mina käin tööl 7 päeva nädalas siis nädalavahetused on nüüd piiratud. Aga kes tahab, see saab :)

Rääkides tööst siis Raimol tööl hakkab vist vaikselt kõik paika loksuma. Sellele tüübile kes tema kohale palgati, öeldi täna et ärgu homme tööle mingu sest Raimo läheb. Nii et ei aeta teda sealt minema midagi :)
Minul endal on ka nüüdseks nädal ja üks päev tööl käidud ja ausalt nad maksavad mitte millegi tegemise eest palka. Mulle sobib. Tulingi siia Austraaliasse mõttega, et ma ei hakka siin stressirohket tööd tegema, tahtsin kõige labasemaid asju teha. Üldiselt on nii läinud ka. Selles töökohas töötame koos ühe teise eestlanna ja prantslannaga. Lühidalt kirjeldases kujutab endast töö ette Korea turismigruppidele tax free reeglite selgitamist ning kassamüüki. Kui grupp koos giidiga saabub, juhatame nad toodete esitlemisruumi mida on meil kolm. Siis kutsume grupi endale lähemale, seletame tax free seaduseid ning lahkume ruumist. Vahepeal käib müügimees nendele müüdavaid tooteid tutvustamas ning lõpus lähme tüdrukutega ja teeme kassamüügi. Täna sain esimest korda ise gruppidele kõnet pidada. Meie räägime inglise keeles ja giid tõlgib grupile. Samamoodi on müügimehed korealased, seega kui klienidel on küsimusi, saavad vabalt nende enda keeles vastuse. Kõige kergem töö mida kunagi üldse teinud olen. Mõnikord on kodus koristamine ka rohkem kontimurdev :D

Kes vähegi Austraaliaga kursis on, teavad et siit saab uue maksuaasta alguses enamuse eelneval aastal palga pealt makstud maksudest tagasi. Tegime maksutagastuse läbi ühe Perthis elava eestlase kaudu (Silja Leosk keda huvitab. Enamus eestasi teeb maksutagastust tema kaudu). Arvestades seda et me koguaeg töötanud pole, saame üle 7000 dollari makse tagasi. Raha ei tee kedagi õnnelikuks aga kuna tänapäeval on kõik selle peale üles ehitatud, siis asjade saamiseks on vaja maksta ja mitte vähe. Eriti Austraalias. Kõige eest tuleb maksta. Saame jälle kõrvale panna kuna kui läheb residentsuse taotlemiseks, on iga kopikas oluline kuna inimesed maksavad hingehinda et siia jääda. Kes maksab 10000 dollarit, kes 20000 ja kes rohkem. Oleneb viisa tüüpidest ning vajaminevatest paberimajandusest. 
Kes imestab et mis residentsusest ma siin räägin, siis ühes esimestest postitustest rääkisin miks üldse Raimoga siia tulime. Tahamegi kodakondsust nii Eestisse kui Austraaliasse, et teed valla oleks.
Viisaagendiga kokku saades saab täpsemalt teada mis on kõige kiirem ja parem viis meil siia residentsus saada. Ilmselt läheb tee ikka Raimo kokapaberite kaudu kuna enamus oskusviisade kriteeriumite täitmiseks on vaja dokumenti oskusest ja 5 aastat kogemust sellel ametikohal. Siin kõik ei saagi jääda kuna polegi oskust. Austraalia iga aasta muudab oskuslisti mille järgi nad panevad paika millist ametikohta on neil vaja ja kes saavad viisad kergemini. Muidugi iga aastaga lähevad kriteeriumid raskemaks. 
Muidugi praegu me teeme teise aasta tööviisa nagu meil praegu esimese aasta oma jookseb. Peamegi augustis avalduse sisse andma sest esimese aasta viisa lõppeb 3 september. 

Oleme plaani ka paika pannud kuna olen mitmes postituses rääkinud et tahame farmi tagasi minna. Rääkisime farmeriga ka, et kas kad oleks nõus enda kastiautot meile laenama selleks viljakoristusajaks et saaksime poes käia, ostaksime ise kütust kuna auto ostmine ja müümine oleks liiga suur peavalu eriti kui otse Sydneyst farmi läheksime. Nad olid muidugi nõus nagu arvasime. 
Seega oktoobri keskel saab siin korteris üürileping läbi ja läheme farmi tagasi ja kasvatame 10 kukke üles! :D Oleneb kaua viljakoristus kestab, peale seda plaanime korraks Eesti tulla kuna Raimo oma piimakatega peab öko -ja libedasõidu ära tegema et ka päris load saada. Siis peale seda Sydneysse tagasi ja hakkame residentsuse värki ajama. Kõik oleneb viisaagendist ning kui palju oleme nõus raha maksma et kui kiiresti asjad liiguksid. 

Muide me käisime see laupäev Brisbaneis ka. Nad ikka röövivad riigi siseste lendude pealt. Balile on ka odavam lennata kui teise linna Austraalias. Ma käisin eelmine nädalavahetus David Icke esinemisel. Ei saa kasutamata jätta võimalust kui selline mees sinu enda linna rääkima tuleb kuigi me teame suht kõike millest ta räägib. Raimol oli sellel ajal piljardivõistlus, tema ei saanud tulla, seega olin nõus teist korda teda kuulama et Raimo ka kogemuse saaks. Seega Brisbanei minek oligi. Kes ei tea kes on David Icke - internet on suur ja lai ning kes vähegi teab millega ta tegeleb, siis ta esineb 18 november Tallinnas. Soovitame minna. 
Linnas  me üldse ringi vaadata ei jõudnud kuna laupäeval oli kell 8 hommikul juba lend ja 12 tundi oli seminar ning hotelli jõudsime 12 paiku öösel ja hommikul kell 8 oli juba tagasi lend kuna mina pidin tööle minema ja Raimol oli piljardivõistlus paarismängus kus nad kella said. Seega see reis jäi üürikeseks. Teinekord kindlasti tahaks linna näha ka.


Tänaseks aitab, jutud on räägitud. Raimo möllab piljardisaalis ja mina kappan jõusaali :)





Esmaspäev, 11. juuli 2016

Raimo on piljardiäss ja Janne sai ka tööle

Ahhoi kamraadid. Märkamatult kuu juba möödas, oleks vist aeg jälle üks postitus teha. Pooleldi ka selle pärast et kolmandatelt osapooltelt kuulen kuidas üks ja teine uurivad millal postitus tuleb :D
Pole olnud midagi erilist rääkida. Elu nagu elu ikka.

Raimo käib ikka seal samas tööl kuigi nüüd viimane nädal on olnud imelik, on öeldud et ah ärgu tulgu jägmine päev. Ta ei tea millal kindlad tööpäevad on. Keegi teine ka mitte midagi ei tea. Sellele ametikohale kuhu tema palgati, võeti uus tüüp ja keegi ei öelnud miks ega isegi seletanud. Raske on niimodi tööl käia kui õhtul magama minnes ei tea kas homme üldse tööd on. Sellised need austraallased on ja paljud muuseas. Neid ei saa usaldada ja 80% jutust on ainult lubadused mis kunagi tegudeni ei vii. Mitte et nad halvad inimesed oleksid vaid nad ongi väga pohhuistliku suhtumisega.
Nüüd homme saab Raimo ikkagi täispika päeva kirja, siis uurib ka ülemustelt et mida nad korraldavad. Kas peab uut tööd otsima hakkama.
Tal üks koht niikuinii soolas kui tahaks minna. Piljardist ühel tüübil on ehitusfirma, kutsus Raimot sinna. Isegi kui ta väiksema koormusega töötaks, leiaks ta kindlasti midagi kõrvale kuna ehitusel siin väga kerge tööd leida. Pluss tal on juba piisav kogemus.
Praegu oleks tal hea riigitöö peal veel need paar kuud töötada (plaanime ikkagi oktoobri lõpus paariks kuuks farmi tagasi minna kus olime). Saaks korralikult raha kokku kraapida kuna tal keskmisest kõvasti kõrgem palk ja seljakotirändurid naljalt sellist raha siin ei teeni.

Mina kuu jooksul saatsin väga väga väga väga palju cvsid ja saatsin ka värbamisagentuuridesse. Vastused mis tulid olid ala sellised, et kuna ma selle viisaga siis nad ei taha võtta mind tööle kuna viisa piiritlus on, et ühe tööandja juures saab maksimaalselt 6 kuud töötada. Ja ehk ma ülekvalifitseerunud. Paljud muidugi valetavad CVsse kogemused kokku aga ma tahtsin ausalt proovida. Siit õppetund, valeta, siis saad :D
Eelmisel nädalal käisin töövestlustel isegi. Küll oli palk väike ja ukselt uksele müüki ma ka teha ei taha. Valiv olen. Samas see pole halb omadus. Ma ei peagi tegema asja mida ei taha teha või mis ei sobi. Kuskile baaridaamiks või ettekandjaks oleks kindlasti saanud aga jällegi, pole minu teema. Ainuke minu jaoks halb omadus töötuks olemisel on see, et igav on. Ma ei suudakski kauem töötu olla. Tahaks midagi teha juba. Oleks võinud muidugi joonistada ka terve see kuu aga kus sa sellega, just praegu on motivatsioon ja igasugune tahe paberi taha istuda, täiesti läinud. Selle asemel lammutasin kõvasti jõusaalis, ärkasin hommikul ennem kuute et Raimole putru teha ja molesklesin ka omajagu :D
Igatahes töö juurde tagasi minnes, käisin täna vestlusel ühes kohas kuhu mind kohe taheti. Uue nädala esmaspäevast töötan Korea turistidega. Töö iseensesest on vist kõige kergem mida üldse teinud olen. Turistid valivad e-poest sobivad ilutooted ja tulevad kontorisse neid siis testima. Minu tööks on lisainfot anda ning ilmselt ka natuke müüki teha. Kui turiste parasjagu pole, teen tavalist admini tööd. Kodule lähedal , vast 10 minutit bussiga.

Raimo lööb siin piljardis laineid muide. Ma polegi ta saavutusi siia kirja pannud. Parem Hilja kui Leida :D
Raimo nüüd aitab mind sest mina ei tea mis nende võistluste nimed on. Ta ausalt tegeleb siin nii paljude asjadega et mul on kõik asjad sassis :D
Esimene võistlus mille kinni pani oli David Reljic Invitational. Võistlus kuhu sai ainult kutsetega selle osariigi parimad nö eliitmängijad. Kokku oli 16 mängijat. Rohkemate puhul oleks päev liiga pikaks läinud. Sellel võistlusel sõitis kõikidest oma kiiga üle ja sai esimese koha. Auhinnaks oli 800 dollarit. Fotosüüdistus ka:


Nüüd see nädalavahetus käis ta handicap turniiril (ehk nõrgemad pidid vähem võitma, tugevamad rohkem) kus kaotas finaalis valitsevale maailmameistrile Inglise poolis (kus on kollased ja punased kuulid ja  väiksem laud). Avalöök ei toiminud nii nagu oleks tahtnud ja vastane lõpetas iga laua kindlalt ära. Polnud erilist võimalust aga teistest sõitis ikkagi üle. Auhind teise koha eest oli 400 dollarit ja foto siin:


Tubli on ta igatahes. Siin on neil piljardimängijatega väga lahe suhe. Kõik on toetavad ja innustavad takka. Ta ühekorra võitis seda maailmameistrit, siis öeldi et kes see tüüp on kes Justinile ära tegi :D

Praegu viib ta läbi ühte turniiri kus on võimalus Las Vegasesse saada. Korraldab ja peab iga kolmapäev kohal käima, vaatama et kõik sujuks ja skoorid sisestama. Saab selle eest oma avalöögikii mida ta juba unes ka näeb :D Raimoga on kerge, osta piljardi nänni ja mees on rahul :D

Mis Raimo veel teeb. Jalgpallis käib ikka ja teeb ilmselt kuni elu lõpuni. Talle ümmargused asjad meeldivad tuleb välja. Kõik pallid sobivad. Ta siin mängul isegi värava löönud kuigi ta on kaitses. Panen tiimist pildi ka kellega ta turniiril mängis ükskord. Siin kõik eestlased pildil aga muidu on neil ülikoolipoistega tiim ja kutte on igasugustest erinevatest rahvustest. Sai läbi Jaani (üleval reas keskmine) mängima.



Muid uudiseid ka natuke. Eelmine nädalavahetus sain farmeritelt sõnumi et rebane oli meie kukepoisi ära röövinud koos hanede, partide ja kanadega Sarra ja Jarradi aiast :( Meid nii huvitas et kui tagasi lähme, kas on ikka sama pätt milleks ta õpetasime. Raelene ütles, et see kukk oli korralik suslik ja kalvalpea aga sellegi poolest olevat hea kukk :) Kahjuks ei saa midagi teha kui rebane tuleb ja murrab. Nii juhtub loomariigis. Eks nüüd uus eesmärk, paneme kanala püsti farmis kui lähme ja õpetame kõikidele kukkedele ja kanadele Raelenei ja Murray akendele nokkimise selgeks :D

Paneme viisaagendi juurde ka aja kinni. Tahame teada mis on kõige kergem viis meil siia residentsus saada. Igasuguseid jutte kuuleb kõigi käest aga agendid teavad ikkagi kõige paremini, pluss seadusi ka muudetakse. Tahaks võimalikult kiiresti kodanikuks saada siis on teed mõlemat pidi valla. Halvimal juhul peaksime siia jääma veel kaheks aastaks et residentsust taotlema hakata. Me tahame ikka varem. Eks näis mis võimalused on ja kuidas läheb. Hoiame teid ka kursis :)

Nüüd kõik, teinekord uued lood :)