Kolmapäev, 25. november 2015

Tulekahjudest ja jahupommisõda

Viimasel ajal on siin väga palju juttu käinud tulekahjudest mis äikesetormidest ning liiga kuuma ilma ja tugeva tuule tõttu kõike hävitavad.
Eestis olles lugesin ja kuulsin kuskilt ikka, et jälle Austraalias midagi põleb, keegi kaotas kodu või koguni elu. Jube oli teada kui mastaapselt tulekahju siin maa-alasid laastab. Kuid tegelikult polnud mul õrna aimugi mis see kõik päriselt endast ette kujutab.
Ilmad lähevad iga päevaga järjest kuumemaks ja kui äikesetormipilved taeva all tiirutavad, on 100% kindel, et kuskil hakkab midagi põlema. Ühel päeval põllul töötades oli ilm meie pea kohal ilus kuid kaugemal nägime kuidas välku lõi ja kõvasti sadas. Ei pidanud kaua ootama kui töö lõpetasime ning Jarrad ja Murray veeauto võtsid ning appi tõttasid. Nimelt veeauto peab olema igal pool põllul kaasas kus vilja koristatakse. Kunagi ei tea kui on vaja tuld kustutada. Jarrad ja Murray on mõlemad tuletõrjumise koolitused läbinud ning võivad õigusega tulekahjusid kustutama minna. Jarrad käib isegi tuletõrjel vabatahtlikuna abis. Sellel päeval kui töö lõpetasime oli viite kohta meie ümber äike maasse löönud. Õnneks ükski neist ei olnud meie põldudel kuid tule kustutamiseks läks aega üle nelja tunni ning abi tuldi pakkuma igalt poolt lähedal olevatest farmidest.
Tuletõrje peale ei saa loota, lähim staap on Perthis ja selle ajaga on juba väga suured maa-alad põlenud. Seega peab kohalike jõududega hakkama saama.

Pühapäeval käisime Perthis toidufestivalil kust tahtsime saada leiba ja näha mida head pakutakse. Seal oli üle 20 erineva riigi rahvustoite ja kõige lahedam oli see, et ainuke järjekord mis oli, oli Eesti telgi ees:


Saime oma leiva ja paar vedelat shokolaadi kuuma ilma tõttu.
Päev oli tõesti väga väga kuum ja tuuline- 39 kraadi vast. Selliste päevade puhul saavad farmerid sõnumi, et töö põldudel peab lõpetama kuna piisab ühest sädemest traktorist, et leek lõõmama hakkaks. Pühapäev oligi täpselt selline päev. Kuna meil autos kont hetkel ei tööta oli väga piin sellega ka sõita. Mul olid mõlemad otsad 2h süda nii paha ja oli ülekuumenemise tunne. Tagasi tulles valasin endale autos vett pähe ja tegin pluusi märjaks, et ära ei minestaks. Vot nii kuum oli. Murray sõber vaatab meil kondi üle, selle autoga ma nii kuumal ilmal enam ei sõida. Kuid see selleks. Perthist tagasi sõites nägime taamal suurt suitsukogu ja saime aru et nonii, kuskil kõvasti põleb.


Edasi sõites saime aru et sõidame otse tule poole. Mida lähemale jõudsime, seda hirmsamaks muutus. Kohati olime paksu tossu sees ning hingasime vingu sisse. Edasi sõites saime aru see on meist ikkagi üpris kaugel. Lähedal tundus selle pärast, et suitsupilv oli väga massiivne. Terve taevas oli suitsu täis. Selle suure pilve sees märkasime kolme kohta kus oli tumedam suits, seega nendes kohtades põles midagi korralikult. Täna Murray rääkis, et see tulekahju on nüüd läbi kuid see oli põlenud 3 päeva.

Mida lähemale kodule jõudsime, märkasime taamal veel suitsupilve ja kahte tulekolde kohta. Edasi sõites saime jälle aru, et sõidame otse tule poole. Umbes 30 km ennem kodu on väike linn nimega Bindoon. Sinna sõites saime aru et asi on väga tõsine. Kõik vasakule pööramise kohad olid politseide poolt blokeeritud ja vast 20m kaugsel puude taga oli suur tuli lahti. Õnneks saime Bindoonist läbi sõita mitte ei pidanud tagasi keerama. Linnast läbi sõites nägime mõlemal pool teel alasid kus olid leegid valla. Ühtegi maja me põlemas ei näinud kuid majade vahel olevad lagedad alad leegitsesid. Paar minutit peale linnast välja sõitmist helistas Murray ja küsis kus oleme, et me Bindoonist läbi ei sõidaks kuna tulekahju tõttu on läbisõit kinni pandud. Nimelt oli tuli juba korralikult linnas sees. Oleksime paar minutit hiljem Bindooni jõudnud, poleks läbi sõita saanud.
Kuna Jarrad on see nädal tuletõrjes vabatahtlik ja kui kutse tuleb, peab välja minema, siis ta läks Bindooni. Ta oli endast üpris väljas kuna kohal oli 30 tuletõrje autot ja kõik seisid. Mitte midagi ei tehtud. Siin tuleb mängu poliitika. Keegi polnud käsku andud, seega ei tohi ka midagi teha. Kaks tundi tuli lihtsalt leegitses ja tuletõrjujad vaatasid kuidas kõik põleb. Mida inimesed tunda võisid kui näevad, et nende kodu põleb ja 30 tuletõrje autot mitte midagi ei tee?
Imekombel see tulekahju võttis ainult 2 maja. Kahju ongi sellest, et kõike tehakse juba poliitikaga. Mõneti aru saadav, et kõik ei saagi juhtida kuid kui küsimus on eludes siis võiks olemasolevaid võimalusi ära kasutada ja võimalikult palju päästmisele panustada.

Mõni aeg tagasi hukkusid siin tulekahjus kolm seljakoti-reisijat-norralane, inglane ja sakslane kes läksid enda hobust päästma. Tuli oli väga võimas ja kui tuld ei tunne siis ei tasu sinna minna. Nemad otsustasid et lähevad. Üks kohalik läks neile ütlema, et nad sealt kiiresti ära tuleksid kuid see lõppes ka tema jaoks traagiliselt. Tuul oli suunda muutnud ja nad kõik jäid tule lõksu. Väga julm viis surra...
Õhtul rääkisime Murrayga peagu tund aega kogu sellest tulevärgist siin Austraalias ja lõpetasime just selle viimase looga. Küsisin, et mida tema teeks kui ta teab et sõidab tule poole aga tahab kedagi päästa. Looma puhul ta ei kahelnudki, et ei sõidaks aga inimese? Kes sellele vastata suudaks? Loodan et mitte keegi oma elu jooksul ei peaks sellist valikut tegema.

Täna on väga naljakas päev olnud. Hommik algas sellega, et autoni jõudes tegi Murray minust pildiseeria ja see ei lõppenud seal. Jõudes traktori ja kombaini juurde, et igahommikused tankimised, tavotitamised, õlitamised, akende pesemised ja muud pututamised teha, käis ta mul oma kaameraga igal pool järgi. Küsisin, et mida ta haub sest jube imelik oli kui nüüd äkki pildistama hakkas :D Põhjus on ilmselgelt salastatud. Päeval küsis, et milles ma hea olen. Ei saanud öelda, et joonistan hästi kuna plaanime neile kingituseks teha nendest portree, seega muidu rikuksin üllatuse ära kui neid pildistama hakkan :D Hetkel on seis saladuste poolest 1-1.

Siis kui Raimol on tööpäev, tegelen mina lollustega. Nimelt istusin täna mõne aja pere pool ja viisin neile leiba mille toidufestivalilt ostsime. Murrayle väga meeldis, Raelene krimpsutas selle peale nina, printsess nagu ta on :D
Ja uksest astus sisse kohalik politsei Bernie kes samamoodi siin enda väikse eralennukiga ringi lendab. Kuna me polnud saanud veel selle lennukiga taeva alla minna, otsustasime et teeme seda täna (Raimo saab teine kord). Kuid mis oleks veel parem idee kui pakkida kaasa kaks jahupommi ja need ülevalt kombaini ja traktori pihta pommitada? Polegi paremat ideed. Mõeldud, tehtud. Lennuk millega läksime on selline:


See on pärit aastast 1974. Bernie on sellega lennanud juba 23 aastat. Tegimepõldude kohal paar kiiremat tiiru, sain ise ka juhtida :)
Siin teeb Raimo tööd ja Janne lööb lulli:


Igatahes, kuna Bernie hakkab ka vanaks jääma, unustas jahupommid autosse, seega pidima maanduma ja uuesti tõusma. Vahepeal saab lennukis lennates ka selfiet teha:


See on siis kui mina juhin :D Kuna minu poolt aken lahti ei käinud, pidi Bernie ise jahupommid alla laskma, minu töö oli lennuk õhus hoida. Natuke mööda nad läksid (üks kukkus üsna kombaini ette) kuid põllul olles Raimo ja Murray ikkagi meie sigadust nägid. Murray pärast nokkis, et issand kui mööda me need lasime. Ma oleks loomulikult tahtnud Raimole või Murrayle need pähe visata kuid harjutamine teeb meistriks ja ükskord teen ma seda nii kui nii :D


Sellega hetkel lõpetan. On veel väga paljust rääkida, püüan järgmiste päevade jooksul veel mitu teemat kirja panna.
Homme on põnev hommik, on intervjuu Austraalia SBS raadioga kus Eesti saates tahetakse rääkida minu joonistamisandest. Sellest jube homme :)







Kolmapäev, 18. november 2015

Miks nii kadunud?

Olen õhtuid püüdnud ennast kokku võtta ja teile midagi kirjutada kuid hea uni on tähtsam kui blogipostitus. Nimelt minu jaoks varakult ärkamine on nüüd täies hoos, ehk 5.20 ja magama püüan minna hiljemalt 10 õhtul, seega tõesti, ülejäänud aeg kulub muudeks vajalikeks toiminguteks.
Samas ega midagi märkimisväärset toimunud polegi. Iga järgmine päev on sama ilus kui eelmine ja nii see aeg lendab.
Rääkides ilususest siis täna käisime poes süüa ostmas ja sinna sõit on 45 minuti kaugusel üle mäenõlvade. Kõrvad lukus ja süda paha kuid need kaks miinust on ka ainukesed. Iga päev imestame kui kaunis loodus siin on. Hoopis teistsugune kui Eestis, pole küll sellist rohelust vaid lõputud põllud, vabalt ringi lendavad papagoid ja hüppavad kängurud.
Näiteks päikeseloojangud on siin võrratud. Neid vaadates jääb suu lahti ja ei suuda enda silmi uskuda. Panen paar pilti ka:






Pluss kohalikud inimesed on võrratud. Poodi minnes oli ühes kohas teetöö ja STOP märgiga teel seisnud vanahärra näitas millal sõita võime, samal ajal käega lehvitades ja sõbralikult naerdes. See on täiesti tavaline. Kauplustes kõik teenindajad tahavad sinuga rääkida, ükskõik mis teemal. Nende jaoks on kummaline kui klient ei suhtle nagu oma kinnisuse tõttu Eestlastele kombeks on. Eestis tuttavat nähes on tavaline, et sind ingoreeritakse kuigi saad aru et inimene sind ära tundis. Ja siin tulevad täiesti võõrad ligi ning siiralt tahavad sinuga juttu teha. Miks nii on?

Kui juba poeteemal kirjutama hakkasin, ehk teid huvitab kuidas siin hinnad on või palju raha kulub.
Meie käime kaupluses nimega Coles kuna see on odavaim mille leidnud oleme. Teine natuke kallim kauplus on Woolsworths kust võib aeg-ajalt paremad pakkumisi leida kui Colesist. Kui Perthis elasime, ostsime kõik värske ühest Aasia kauplusest nimega Family Fresh kuna seal olid need tunduvalt odavamad kui igal pool mujal. Siin Calingiris olles peame leppima natuke kallimaga või teine variant, sõita Perthi poodi kuid peaaegu 2 tundi sõitu poodi ja 2 tagasi ei tasu seda hinnavahet ära. Kulutaksime vahe nii kui nii kütuse peale.
Poes käime umbes iga 5 päeva tagant. Alguses plaanisime nädalas korra kuid alati saab midagi varem otsa. 5km kauguselt Calingiri kohalikust poest saab hädavajaliku vajadusel ostetud.
Eelmine Eesti paar kes siin oli, ütles et umbes 150 taala läheb nädalas toidule. Mõtlesime, et oh eriti hästi. Eestis ja Perthis elades käisime poes siis kui vaja mitte korra nädalas, seega täpselt ei teadnudki kui palju toidule kulutame. Siin olles saime kiiresti aru, et ei 150 taalaga kindlasti välja ei tule. Meie arve 5 päeva jaoks on alati 250 taala ringis, ehk umbes 150€ mis kuu lõikes tuleks 700€. Niimoodi mõeldes päris ulme summa. Aga me ei toitu pakinuudlitest vaid külmkapp näeb välja selline:

(Siin on esimene külmkapitäis mille farmi ostsime, seega kindlasti üle 250$)

Pluss veel palju banaane, apelsine, õune, pirne, müsli, kala, kanafilee, bataati, pähklivõi, kuivained, kindlasti magus ja veel mõned asjad. Muide magusast nii palju et siin on üks väga hea jäätis Connoiseur. See on nii õhuline ja maitsev. Eestis kindlasti sellele väärilist pole. Välja näeb selline, et teate valida kui tulete :) Kõige parem on kindlasti Cookies&Cream.


Igatahes, leppisime kiiresti mõttega, et kui hästi toituda ei saagi rahaga koonerdada ja mingit jama me endale suust sisse pole nõus ajama.
Muide see ukse alumisel riiulil M jook on kohalik külm kohvijook. Neid on igasuguseid erinevaid firmaid ja maitseid ning need on lihtsalt võrratud! Terve 2 liitrine pudel maksab Colesis 4$ ainult.
Kallid on siin munad. 12st pakki alla 3,75 ei saa, seega üle 2€. Kõik värske on ka siin kallis. Banaanikilo on tavaliselt 4-5$, ehk 3-4€. Kallis on banaan siin selle pärast, et neid transporditakse teiselt poolt Austraaliat, ehk seal on siis odavam.
Toiduainetest nii palju, et kohalik kartul on siin saast. Huvi pärast maitsesime, täiesti vee maitsega. Nokime siin peret, et laseme siia päris kartulit saada, siis näevad miks ilgume :D Samamoodi maasikad on siin väga halvad. Oma peenra maasikaid ei ületa miski. Üks asi mida oleme armastama hakanud on bataat ehk magus kartul. Täiesti ulme kui maitsev.
Samas usun et siin on võimalik ka odavamalt samu asju saada teades erinevate poodide soodukaid aga me oleme piisavalt laisad ja raha on, et seda tegema peaksime.
Perthis valisime mille kust ostsime sest seal olid igas keskuses kõik toidukauplused koos. Siin nii ei saa.

Tööst ka natuke.
Lõpetasime rapsi ülesvõtmise ja alustasime taime nimega inglise keeles ''lupins'' ülesvõtmisega. ma ei ole leidnud sellele eesti keelset vastet. Isegi mu tark vanaema ei tea :)
Aga välja näeb vili selline:


Ta on ubaline, vili maitseb kui kuivatatud hernes, Selle põldudel töötame homme või ülehomme viimast päeva, siis lähme nisu kallale ja seda teeme senikaua kui kõik tehtud. Siis ka meie töö siin lõppeb.

Täna käisime jooksmas õhtul, Raimo sattus ühe tüübi peale kellel see usteta väikene lennuk on, saame mingi aeg lendama minna :)
Raimo käib siin aeg-ajalt piljardit mängimas. Saab ainult siis minna kui õhtu vaba on. Tavaliselt töötab kuni 23-01ni öösel. Seega pubi pole enam lahti. Ehk see reede saab jälle minna, kohalikud tahavad temaga raha peale mängida, las tõmbab kõigile koti pähe :D

Sellega täna lõpetan, varsti uued uudised :)
Cheers

Laupäev, 7. november 2015

Lend taevalaotuses ja äikesetorm

Töö pole meil muutunud, ikka see sama traktorisõit kuid põllud ainult muutuvad.
Meil on siin maja juures väike lennuväli ja oleme mõnda aega juba nillinud, et ehk saab mõnega lendama minna. Siin pole suured lennukid vaid väikesed lõbusõiduks. Ühel päeval läksime Murrayga sinna kuna Don oli lennuki juures, rääkisime natuke juttu ja ta oli nõus meile taeva all lennu tegema.

Lennuk millega lendasime on ehitatud Doni enda poolt ja 20 aastat tagasi. Lennuk oli väga heas seisukorras kuna ta hooldab seda pidevalt ning lennuk ei seisa päikese käes. Don ise on lennanud juba 45 aastat ja teab lennukitest kõike, seega oli tema sõnul enda lennuki ehitamine käkitegu.
Selline näeb lennuk välja:



Ärevus oli sees küll kuna mina olin kunagi ammu moosiriiuliga lennanud, millel on mõlemal pool kaks tiiba ja Raimo polnud millegi sellisega kunagi lennata saanud.
Oleks me 10kg raskemad, ei oleks lendama minna saanud kuna maksimum kaal võib koos lennukiga olla 400kg, lennuk ise on 250kg ja pluss veel kaks lendajat.

Siin näeb kuidas Raimo ja Don lendu tõusid:


Mõlemad tõus ja maandumine olid väga vaiksed. Arvasime et raputab palju.
Don tegi meile mõlemale ringi Murray farmialade ümber. Ülevalt vaadates on kõik hoopis teistsugune.
Mulle meeldis lend nii väga, et mäletan siiani kuidas terve aja suu kõrvadeni oli sest see kogemus oli nii äge ja seal üleval olles on täiesti teine maailm. Tekkis tunne, et tahaks isegi sellist väikest lennukit omada ja soovi korral taevalaotustesse aega veetma minna. Raimo sai peale mind lennata, talle ka väga meeldis, seega pakkus Don välja variandi,et järgmisel hommikul oleks saanud üks meist veel lendama minna ja seekord pikemalt. Ilmselt luges ta mu näost välja, et ma olin väga väga ekstaasis. Raimo nägi, et mina tahtsin rohkem, seega leppisime kokku, et järgmisel hommikul kell 6.00 lähme lendama.
Ärkasin 5.15 ennem tööpäeva, et saaks veel ühe korra lendama saada.
Seekord tegime pikema ringi, vast 40 minutit tiirutasime varahommikul taeva all ja nautisime hommikust udu. Sain üleval olles ise ja lennukit juhtida kas vasakule, paremale, üles või alla. Lennuki tunnetus läks hoopis teiseks kui teadsin, et mina ise juhin. Päris äge oli, rallisime ja tegime päris järske kurve. Kohati hakkas isegi kõhe aga kui ta küsis, et kuidas on, ma ütlesin ikka et üliäge, muidu oleks kohe maanduma hakanud :D
Tegin ülevalt paar pilti ka:


See on Calingiri, väike linn mis on meist 2kg kaugusel. Seal on kõk vajalik-väike pood, postimaja, autode remonditöökoda, kool, isegi kohalik ARK kus saime uue auto enda nimele kirjutatud ning vana auto, mis lammutusse läks,  numbrimärgid maha kantud ja mis kõige olulisem, siin on ka piljardilaud kus juba ükskord mängimas käisime. Raimol sõrmed ikka väga sügelevad, tahaks väga korralikult mängida. Perthis polnud ühtegi võistlust kus saaks eraisik võistelda, oli ainult võistkondadega ja ilmselgelt on kellegi tiimi raske saada, seega nüüd mõtlemegi, et kas pärast farmi Perth oleks kõige parem valik.. aga see selleks ja antud teemal räägime mõni teine kord.

Lennukilt tegin veel sellise pildi:


See on meie kodu. Kui vaatate kõige vasakule, väike valge täpp, see on meie maja. Meist paremal on üks suurem maja, see on kuur. Kõige ees, all vasakul on Murray ja Raelinei maja, platsi keskel on suur ''tööriistakauplus'' nagu ma Murrayd nokin, et tal on rohkem asju siin kui mõnes tööriistapoes :D Ja selle küljes on kohe suur katusealune kus teeme enamus masinate parandustöid ja tavotitamisi jne ning selle küljes on garaaž kus seisavad autod. Kõige paremal ääres on veel üks katusealune kus seisavad kõik suuremad masinad-traktorid ja rekka. Kui vaatate meie majast põhja poole, on peale tumedamat ala põllupeal risti-kujuline tee. Seal lennukid tõusevad ja maanduvadki ja kui teeristist vasakule puude sisse vaadata, seal on katusealuste all kõik lennukid.

Lendamisest veel nii palju, et siin liigub ringi üks teine mees veel, keda meie pole näinud, tal on samasugune lennuk aga ilma usteta ja Murray rääkis et ta heameelega viib huvilisi lendama. Seega on lend juba broneeritud :)


Ilmast rääkides, siis nädalavahetus on meil vaba kuna eile liikusid siia korralikud tormipilved ja äikesetormid on siin palju hullemad kui Eestis kuna kott-pimedas äikest lüües on õu korraga täiesti valge ja müristus tundub ka tugevam siinse vaikuse tõttu.
Saime paar pilti lähemale liikuvatest tormipilvedest. Raimo tegi traktori pealt panoraam-pildi kus on näha kuidas see monstrum lähemale liigub:



Nendest pilvedest ladistas korralikult vihma ja äikest ning müristust saime ka rohkem kui kahe suve jooksul kokku mis Eestis olnud on. Pidime õhtul poodi ka minema, seega sai väga lõbus 45min sõit olema. Istud pimedas ja järsku lööb kogu õue valgeks aga kuna meil auto pläriseb siis müristust väga ei kuulnud. Täna tulid jälle ühed pilved siia, ongi hetkel meie kohal aga tundub et väga siit vist midagi ei tule.

Raimo käis täna kohalikus pubis piljardit mängimas. Mina kaasa minna ei viitsinud aga tal oli seal järjekord inimestest kes temaga kõik mängida tahtsid, mängis umbes 15 mängu, ühe kaotas ja kõik hoidsid kätega pead kinni :D Populaarne siin juba :D Muide siin on üks naljakas reegel ka. Kui piljardit mängid ja puhta laua teed, et vastane ei saa võimalust lüüagi, siis peab kaotaja püksid maha võtma ja ümber laua ringi tegema :D Üks kellega Raimo mängis, võttiski püksid maha haha :D


Hetkel kõik ning räägime teinekord :)

Pühapäev, 1. november 2015

Saime püssi paugutada ja jahil käia

Kuna ilmad on viljakoristuse jaoks olnud liiga niisked siis pole saanud kaks päeva traktorisse praktiliselt istudagi. Mina olen hommikuti ikkagi kell 8 valmis olnud sest kunagi ei tea mis niiskustase hommikul on. Eile sain ühe korra traktori tühjendada aga see oli jäänud reedest Raimost järgi ja peale seda enam tööd ei teinud. Raimo läks kella 1 ajal korraks tööle kuid ei saanud põllule ikkagi minna, seega Jared ja Murray lasid temal ka midagi ägedat teha. See ''äge'' tuleb sellest, et ilmselgelt liigub Raimo ringi valede inimestega :D Mina hommikul Murrayga saan igasuguseid ägedaid asju teha. Täna sain näiteks selle suure punase traktoriga sõita ja viljaproove võtta. Samamoodi olen saanud jõhkra õhusurvemasinaga töötada, Raimo oli selle peale juba kade ja küsis, et miks mina saan kõiki ägedaid asju teha :D

Hommikul sain elus esimest korda püssi käes hoida. Lasin maha ühe papagoi. Kui te nüüd mõtlete, et issand kuidas ma sain seda teha siis ütlen rahustuseks, et need on siin nagu tuvid Eestis. Veel kiuslikumad ja nad suretavaid puid nende otsas istudes, lehti süües ja koort maha nokkides, nii et lõpuks on puust alles ainult rootsud. Seega meil polnud hommikul Murrayga midagi teha ja ma tulin tööle ja õiendasin, et kuradi papagoid, magada ei lase. Elavad meil majakatusel ja toksivad nokaga plekki. Murray tõi kuurist püssi, ütles, et näe seal maas on nende parv ja davai lase üks maha. Ma pole elusees isegi märki lasnud. Aga sain esimese korraga pihta.
Kusjuures ma arvasin, et ma tunnen ennast väga halvasti peale papagoi laskmist. Korraks tekkis paha tunne, et kuidas ma sain seda teha aga mõeldes, et nad on igavesed nahhaalid, kadus see mõte kiiresti peast. Täna hommikul sain veel ühte lasta aga ütlen ausalt, enam ma seda teha ei taha kuna teadaolevalt lendavad papagoid ringi parvedes ja kui olin ühe maha lasnud, tulid tema sõbrad ta juurde, seisid seal ning vaatasid teda pikalt ennem minema lendamist. Mul tekkis sees paha tunne, seega luban et enam kedagi maha ei lase.

Kui Raimo tööle läks, kekutasin, et näe mida mina teha sain :D Siis anti talle ka proovida kuna muidu ei saagi tema midagi ägedat teha. Raimo sai samamoodi papagoisid sihtida ja pärast kutsusid nad mind ka kuna plaanis oli töö asemel märki lasta.
.
Kui peale lõunat märki läksime laskma olid meile ühesugused ülesanded pandud. Kännu otsas olevad plastikpudelid ja Raimo tahtis puu otsas olevat papagoid ka kätte saada.
Kuulid mida lasime olid sellised:


Siin hoiab Murray kuule käes. Selle väiksega lasime papagoisid, suurega plastikkanistreid kuna suurem lendab palju kaugemale. Väike maksab 40 senti ja suur umbes 1,30.

Siin paar pilti meie sihtimisest. Raimol on käes see püss mis väikseid kuule tulistab, ta sihtis just linde puu otsast. Pihta ta muidugi ei saanud.


Siin hoiame käes püssi millega plastikkanistreid lasime. Kõrvaklapid on ka peas kuna see püss andis väikse tagasilöögi ja laskmisel käis päris kõva laks.


Pildi äärest piilub Jared, kontrollis kas mul on ikka silma või mitte :D



Kuna meil on Raimoga siin koguaeg võistlus kes on ägedam, ilusam, osavam ja kiirem siis meid pandigi proovile, et noh kes paremini tulistab. Plastikkanistritega sai asi selgeks, need olid umbes 100 m kaugusel ja tuli välja et oleme suhteliselt samad. Meestel muidugi raske aksepteerida, et naine ka hästi tulistada võib aga ehk olen naturaalne talent :D
Siin on pilt meie tulistatud kanistritest. Vasakpoolne on Raimo tulistatud, parempoolne minu:


Näete, suhteliselt sama ;)
Päris huvitav on. Peame mingi aeg laskmisvõistluse tegema. Saab tasavägine olema.

Täna õhtul kutsusid Murray ja Jared meid rebasejahile kuna siin liigub üks ringi kes on mõlema kanad ära varastanud. Nad üldiselt tapavad ära kõik kes nende aladel teretulnud pole ja kahju teevad. Muidu nad loomadele liiga ei tee. Otsustasime minna kuna see oli jälle asi mida kunagi teinud polnud ja uus omamoodi kogemus. See ei tähenda, et ma hakkaks nüüd koguaeg lõbust loomi maha laskma.
Igatahes, kui aeg minna, istusin mina Murrayga kastika kabiinis, Raimo ja Jared olid kastikas püsti. Raimo näitas võimsa lambiga ümberringi valgust ja Jared oli püssiga valmis kuid see püss mis tal oli, oli palju võimsam kui need millega meie päeval paugutasime.
Kui rebast nägime, kihutasime autoga ühele järgi kuna ta oli kiire ja nägi ohtu. Jared sai talle pihta teise lasuga ja kolmandaga lõpetas ta piinad. Siis sõitsime läbi ka teisi põlde ja leidsime ühe jänese ning tagasi tulles teise rebase kes oli auto poolt tulnud valgusest väga huvitatud ja ei tahtnudki põgeneda. Me olime vähemalt 200m kaugusel, seisime kohapeal ja Jared lasi sealt teise lasuga pihta.

Paras adrenaliinilaks oli ikka. Koju jõudes Raimo silmad särasid nagu oleks kastitäie shokolaadi ära söönud :D Jared lubas talle õpetada lendavat taldrikut õhus tulistama. Nii et Raimo sai endale uue hobi :)

Homme saan magada nii kaua kui Raimo sest öösel pidi sadama ja ilmselgelt me siis põllule ei lähe. Kui ärkan, vaatan mis saab kas tasub tööle minna.


Järgmise korrani :)