Kolmapäev, 31. august 2016

Raimo pani piljardivõistluse kinni ja käisime advokaadi juures

Tsauki :)
Kõige pealt alustan sellest et kui tubli Raimo on. Nagu juba traditsiooniks on saanud, tema käib kõik piljardivõistlused siin läbi ja mööduval pühapäeval võitis 10pallis turniiri kuhu oli kokku kutsutud meie osariigi 64 parimat mängijat. Ta ise ütles et sellise pika päevaga väsib ära (mängis 12h) aga ta oli ikkagi nagu või sees :) Pilt teise finalistiga siin:


Nagu eelmises postituses mainisin, et lähme migratsiooniadvokaadi juurde, sai eelmise nädala alguses see temp ära tehtud. Ma olin muidugi valmis skilled independent viisa kohta küsimusi lahmima aga advokaat muidugi teab paremini ja hea on et läksime, muidu oleksime niisama ilma asjata võib-olla suure raha välja käinud sest ta andis meile hoopis teist infot kui inernetist leidsin.

Siin on kaks erinevat kokka, üks niiöelda peakokk ja teine lihtsalt kokk. Kõigepealt peame tegema oskuse testi mis toob välja kumb Raimo oma oskustelt on. Kui peakokk ja saab IELTSi inglise keele testis kõikides osades vähemalt 7 punkti, võib ta skilled independent viisa avalduse sisse anda.
Aga kui tuleb välja et ikkagi kokk ja saab inglise keele testi kõikides osades 6 punkti siis tuleb tal leida restorani või kohviku omanik kes teda nomineeriks, ja selle kaudu tehakse Raimole kutse viisa avalduse sisse andmiseks.
Vahet pole kumba pidi teeksime, esimene variant oleks kergem, siis ei peaks tööandjat leidma sest Raimo väga ei taha kuskil kokana enam töötada. Mõlema viisa puhul ei pea peale viisa kätte saamist kokana töötama ja see annab Austraalias eluaegse elamise ja töötamise loa meile mõlemale.
Minu 8 aastat jaekaubanduses erinevatel positsioonidel ei ole Austraalia mõistes mingi oskus. Nii et kellel on lihtsalt klienditeeninduse oskus või isegi kaupluse juhataja kogemus, sellega siin maal midagi ei saavuta.

Advokaat muidugi ütles, et me kindlasti residentsuse ka kohe ära teeksime kui 4 aastat siin olnud oleme (alles peale nelja aastat saab kodanikuks taotlema hakata) kuna osadel on see viisa ära tühistatud kui nad mõnda aega Austraalias ei tööta või ela. Kindlat ajalimiiti selleks pole, on lihtsalt erinevatel aegadel viisa tühistatud.
Muidugi tahaks et kõik teed oleks valla, saaks siin olla ja samamoodi Eestis mõne aja aga Euroopa Liidu debiilne seadus on, et kahte kodakondsust korraga inimesel olla ei saa. Ehk kui saame Austraalia kodakondsuse, tühistatakse automaatselt meie Eesti kodakondsused. Kui vahva see on... Ja vastupidi kui otsustame mingi aeg et tahame ikkagi Eesti kodakondsust, tühistatakse Austraalia oma. Nokk kinni, saba lahti. Samamoodi on lapsega, kui laps sünnib siin aga vanematel on teise riigi kodakondsus, saab laps endale automaatselt mõlemad kodakondsused aga kui ta saab 16-aastaseks, peab laps otsustama kumba kodakondsust tahab.
Üks temp mille korterikaaslane välja käis on see, et võiks abielluda ja nii et ühel oleks Austraalia kodakondsus, teisel Eesti oma. Huvitav kuidas see toimiks kuna seaduslikul abikaasal peaks mingid õigused vastavas riigis vast olema või ei? Huvi pärast võiks uurida ju :)
Õnneks on meil veel 3 aastat mõelda mida me teeme, see on pikk aeg ja ideed võivad vabalt muutuda. Selle pärast eriti ei põegi, tuleb see mis tulema peab.

Teise aasta viisa kohta saime ka kirja vastu. Peame lisainfot neile andma. Kõik palgalipikud, pangakonto väljavõte perioodist millal farmis olime, farmeril tuleb üks ankeet täita (lasime selle tal juba farmis olles ära täita sest teadsime et nii kui nii küsitakse) ja töö iseloomu kohta üks ankeet täita. Kui need ära saadame peaks päris kiirelt vastuse saama sest nad juba reageerisid avaldusele üsna kiiresti. Kaks nädalat on aega pabereid saata aga teen võimalikult kiiresti ära.

Farmer ka mõni aeg tagasi kirjutas et nende äge kass Trevor jäi auto alla :( Ju ta käis Jarradi ja Raelenei juures kordamööda või äkki tahtis sõitva auto kapotile hüpata nagu tal kombeks oli. Aga Raelene oli päris kurb ikkagi. Oli üks vahva kass.

Räägin Austraalia postist ka natuke. See on omaette ooper siin. Nimelt Sydneys on ainult üks tänav nimega Bridge, kus me elame. See on üsna lühike tänav aga mingil kummalisel viisil ei jõua kunagi meile siia pakid kohale. Oleme saanud ainult viimase teate mille pakikeskus ise vabatahtlikult välja saadab aga eelnevaid teateid pole kordagi kätte saanudki. Nii ma olengi viimasel minutil pakikeskusesse jooksnud et nad pakki tagasi ei saadaks.
Nüüd ootasime ka kahte pakki, Raimo ühte kiid ja kõike paremat Eestist mille Raimo ema posti pani. Teadsime et pakid peaks juba kohal olema aga mingit teadet ikka polnud. Läksin ise pakikeskusesse, võtsin saadetiste numbrid kaasa ja läksin uurima. Nad ütlesid, et üks pakkidest on teisel pool linna ja teisel oli imelik kommentaar juures millest töötaja ise ka aru ei saanud. Eelmine kord helistades sain klienditeeninduses väga negatiivse kogemuse, seekord kirjutasin kaebuse. Ma üldiselt ei viitsi jageleda aga ei tahtnud et need pakid kaotsi läheksid, see kii juba korra saadeti Eesti tagasi sest nad ei suutnud meie aadressi üles leida. Kirjutasin kirja eile, et palun selgitust mis see kommentaar tähendab ja et pakid peavad jõudma meile koju mitte et me peame teisele poole linna neile järgi minema. Saatja on ju selle eest maksnud. Täna töölt tulles voilaa, pakid uksetaga. Mõnikord aitab kui natuke neile pinda käia sest klienti ei taha keegi siin marru ajada. Pluss nad ise on nii flegmad, neil aega küll :D
Üleüldiselt kõikide asjaajamistega on siin nii, peab pinda käima kui tahad et midagi liiguks. Kunagi ei tasu kirja saata, peab helistama ja mitu korda päevas, siis tead et asi liigub :D


Mis ma veel teile räägin. Kõik on sama üldiselt. Just täna mõtlesin, et 3 päeva pärast saab aasta Austraalias juba. Aeg lendab ja varsti oleme kortsus :D
Poolteist kuud veel siin korteris elada, siis 2 nädalat elame ei tea kus sest Raimo viib läbi piljarditurniiri ja viimane võistlus on oktoobri lõpus. Ja peale seda farmi.
Ilmad hakkavad palju soojemaks minema, homme on esimene kevade päev, nii et 9 kuud suve võib alata :)






Laupäev, 20. august 2016

Balmoral rand ja muud tegemised

Tere tere, kohe asja kallale :)

Eelmisel nädalavahetusel oli mul lühike tööpäev, seega saime Raimoga jälle ühe koha läbi kammitud. Valisime tegelikult ühe teise sihtkoha aga nagu turistid ikka, otsustasime vaadata kuhu buss sõidab ja sattusime hoopis uude kohta. Kohanimeks on Balmoral ja seal on rand ka. Ooperimaja juurest läks praam üle jõe ja sealt bussiga umbes 10 minutit sõita. Kuna aega oli piiratud sest paari tunni pärast pidi pimedaks minema, otsustasimegi mitte väga kaugele minna. Sydney on selles suhtes huvitav, et isegi kodu lähedal on nii palju ilusaid kohti kus käia ja mida avastada. Pildimaterjal on siin:


Ootame praami.


Mõnikord naerab südamest ka :D




Muide siin ooperimaja ees on väike trepp kus alati üks hüljes lebtab ja magab. Seekord teda just ei olnud :D



Kohustuslik turistikas ka muidugi, ooperimajaga ja puha :D










Raimo arvas et pilt tema jalgadest peab kindlasti blogisse jõudma sest see ilmselt kõige kenam foto mis tegime :D


Raimo on vahepeal kahel piljardivõistlusel käinud. Esimene oli jälle kutsetega võistlus kus parimad mängijad jõudu katsusid. Raimo kaotas finaalis. Terve võistluse mängis väga hästi ja viimase mänguga lagunes kuidagi ära ja hakkas vigu tegema. Foto võitjaga siin:



Täna oli tal Las Vegase liiga, mida ta on siin veebruarist saati iga nädal mänginud, parimate mängijate vahel võistlus kus esikohale plekitakse kinni piletid Las Vegasesse või sularaha. Poolfinaalis kaotas aga ta ütles, et ei viitsinudki mängida sest nii pikk päev ja finaal oleks olnud ka väga pikk, pluss peale seda oleks pidand eelmise aasta selle liiga võitjaga mängima. Nii et see poleks võitu nii kui nii garanteerinud ja teine koht jääb tühjade kätega, pluss pool aastat higistad laua taga ja ainult 1500 dollari väärtuses auhind. Raimo teenib nädalas selle summa. Pildi sai ka, siin on Raimo ja Chris kes on üks ägedamaid piljarditüüpe siin. Hästi abivalmis, sõbralik ja hea südamega inimene :)


Raimol on nüüd jalgpall ka läbi. Mängib rohkem tennist ja käib minuga rohkem jõusaalis, jess :D Ta nii kokku kuivanud, peabki rohkem pumpama.

Tegin eile teise aasta viisad ära. Uskumatu kui kiiresti aeg on läinud, 3. september saab juba aasta Austraalias..
Kes ei tea siis kriteeriumiteks, et üldse teise aasta viisat saaks, peab 3 kuud farmitööd tegema mille ka ära tegime. Alates 2016 aasta jaanuarist ei pea enam kopsupilti teise aasta viisa jaoks tegema, seega säästsime sealt ka natuke. Loogiline ka, see oli varem pigem raha välja pressimiseks kuna kust me selle tuberkuloosi siin saame kui aasta läbi Austraalias oleme :D
Viisad maksid kokku 1300 dollarit, kerge internetis avalduse täitmine ja tehtud.

Teisipäeval läheme viisaagendi juurde. Ma olen siin uurinud kelle juurde minna sest ei taha megasummat lihtsalt konsultatsoonide eest maksta. Uurisin erinevatest kohtadest mis pakuvad ja küsitaks 400 dollarit poole tunni eest. Küll mõne inimese pool tundi on ikka kallis. Ei raatsinud kuidagi seda raha välja maksta. Siis sain korterikaaslase käest kooliviisa agendi kontakti kes suunas mind nende firmas oleva migratsiooni agendi juurde. Temaga teisipäeval jutustama lähemegi. Küsimusi on palju kuna kõik kohad annavad viisade kohta erinevat infot ja tahame kellegi professionaali käest täpselt teada mis ja kus.

Siin käivad jutud et seadus mis 2016 juulist pidi täide minema, et seljakotiränduritelt hakatakse 32% maksu palgast võtma, peaks nüüd jaanuarist jõustuma. See tähendab et eriti ei saa enam makse tagasi ja kätte saab vähem palka ka. Selle mõttega, et siia teenima tulla, pole siis väga enam mõtet. Samas mustalt saaks veel töötada ja kui oled mõne muu viisaga kui working holiday peal, saab ikkagi vanat moodi edasi toimetada.
Mõnes mõttes saan aru miks riik seda teha tahab, riik teenib meie pealt aastas ulme summa. Nad tahavad kohalikele rohkem tööd anda aga ma ei arva et see õige otsus on kuna austraallased on megalaisad ja kohalikud tööaandjad soosivad välismaallasi endale tööle võtta. Pluss farmidesse ei lähe nad kohe kindlasti ja kui seljakotirändurid enam farmi minna ei taha sest nii palju makse hakatakse palgast maha võtma siis edu riigile, hakkab raskeks minema.
Selle pärast tahamegi viisa agendi juures ära käia, et täpselt teada saada mis võimalused on, eriti kui jaanuarist see seadus jõustub. Tahame väga skilled independent viisat mille saaks Raimo kokapaberite ja töökogemuse kaudu. See annaks kohe residentsuse mis lubab meil siin elu lõpuni elada ja töötada ja sellega saab kohe kodanikuks taotlema hakata millega on igasugused riigitoetused kättesaadavad. Raimo ei peaks selle viisa peal olles kokana töötama ja mul ei ole mingeid ajapiiranguid kui kaua ühe tööandja all töötada tohin, pluss ei pea kooli minema. Maksma läheb see umbes 7000 dollarit aga kui mõelda, et Raimo saaks sponsori tööandja kaudu siis maksaksime tema sponsori ja pluss minu tema viisa külge panemise peale topelt summa. samamoodi on ka siis kui mina kooli läheksin, maksaksin kooli eest, pluss Raimo minu viisa külge ja mina saaksin ametlikult ainult poole kohaga töö kõrvalt töötada.
Nii et kui jaanuaris Sydneysse tagasi tuleme, hakkame viisa asju ajama.

Mis veel, mina ikka sama töö peal, Raimo samamoodi. Ilmad hakkavad juba soojemaks minema. Mul oli eile vaba päev, sain katusel basseini ääres isegi sinisele jumele soojemat tooni juurde :D
Mina väga joonistanud enam ei ole. Üldse ei taha ja ei oskagi, nii mu joonistusasjad tolmu koguvadki. Mõned postitused tagasi rääkisin et mul üks plaan joonistamisega. Nimelt tahtsin värviraamatu välja anda ja enda ande natuke suuremale ringile teatavaks teha. Kuid kui mul sellised inspiratsioonimõõnad on, ei tuleks sellest midagi välja. Pluss raske on motivatsiooni leida kui ei ole korraliku enda kohta kus oma ette üksinda aeg maha võtta ja tundide kaupa joonistada. Ehk kui kunagi Eestisse enda koju saab või kui siia jääda otsustame, hakkan rohkem sellega jälle tegelema.
Ajaviiteks värvin värviraamatut. Ostsin raamatupoest ja Raimo kinkis mulle megahead värvipliiatsid kui Sydneysse tulime, vähemalt saan need käiku lasta :)

Uued jutud uuel ajal, olge head ja tsau :)