Central coast, piljard, ja korealased

Tere kõigile siit sügisesest Sydneyst :)
Ei tea isegi kuidas eelmisest postitusest juba peaaegu kaks kuud möödunud on. Natuke tegelikult tean küll, me oleme puhkamise ära unustanud ja ainult töötanud :D Kuid hetkene tööorjus on heade kavatuste nimel. Eesmärkide nimel tuleb pingutada :)
Ennem Sydneysse tagasitulekut raiskasime üsna palju raha nii Tais kui Eestis ja tahame kähku varad tagasi teenida, et viisade jaoks kindel varu olemas oleks.
Oleme mõlemad ilma ühegi vaba päevata nädalaid järjest töötanud ja kui on vaba päev olnud, puhkame endeid korralikult välja. Saame aru et see ainult hetkeline ja vingumine ei aita üheski olukorras.

Peale eelmist postitust oli Raimol tiimiga piljardivõistlus Deemantliiga liiga raames kus nad said esimese koha. Mõned pildid võistlustest:

Sai eelmise hooaja eest kõik karikat ka kätte, siin nad on :

Lisan  iga karika tähenduse ka:
Deemantliiga parim mängija Sydneys 2016
Karikas Deemantliiga korraldamise eest 2016
Deemantliiga üksikmängu 2. koht (2017)
Deemantliiga üksikmängu 1. koht 2016
Deemantliiga handicapi üksikmängu 2. koht 2016
Deemantliiga Härra 8-ball 1. koht 2016
Deemantliiga marquee masters võitja 2016 (tiimidest kõige tugevamad mängivad omavahel)
Las Vegase liiga 2. koht 2016
Karikas Las Vegase tiimi eest 2016

Igal kolmapäeval viib Raimo läbi seda sama Las Vegase uue hooaja liigat. Ta väga ei viitsi seda ise mängida sest see on pigem algajatele. Senikaua kui aprillis suuremad võistlused pihta hakkavad, käib Raimo niisama rahamänge kuttidega mängimas.

Töö on tal see sama trammiteede ehituse peal kus seekord ei saa ta nautida ainult wc-paberite vahetamist vaid reaalselt peab ennast liigutama ka :D Kõige rohkem valmistab ette rööpaid mis maha lähevad ning jooksvalt nipet-näpet teeb muid töid ka. Ülemusega on tal head suhted. Kui Raimo oli nädala töötanud, kiitis ülemus teda ette ja taha ning ütles, et tõstab tal palka. Nüüd ta siis teenibki 2000-3000 dollarit nädalas kätte, oleneb palju tunde tuleb. Raske on leida head usaldusväärset töötajat siin. Raimo räägib et tihti läheb hommikul tööle ja keegi laisk on jälle lahti lastud kuna kui töö jääb tegemata ja kui mõni töö ühe päeva hilineb, peab firma 100000 dollarit trahvi maksma. Oleks mini firma, laseksin ka laisad lahti. Lisan paar pilti ka et umbes aru saaksite mis ta teeb:

Need on rööpad mida kutid ette valmistavad. 

Töömees :D Koju tulles on ta alati täiesti läbi vettinud sest nende kuumade ilmadega peavad nad väljas töötama ja kui temperatuur üle 25 kraadi ulatub siis poisid sulavad :D Nüüd sügis on küll sutsu jahedam ja vihmasem aga väga lämbe on ikkagi.


Mõtlen just et olen kirjutanud mis tööd ma teen seal Korea firmas aga tegelikult pole kõige paremaid pärleid siia üldse kirja pannudki. Meil tööl kaks teist Eesti tüdrukut ka, Paula ja Liisi. Me võiks enda hommikusaate teha kui palju meil nalja saab ning kuidas on kultuurilised erinevused eestlaste ja korealaste vahel. See on halenaljakas ning kohati ka kurb ja mõtlemapanev. Kollektiivis on meil kolm eestlast ning kümneringis korealast, ei viitsi kokku lugeda :D
Nimelt kommetest, kui eestlane üldselt on viisakas, köhides paneb käe suu ette, avalikult kõhutuuli teistele nuusutada ei anna, treppe oskame kasutada ning uksest sisse tulles ütleme alati tere, siis korealastega on natuke teised lood. Nad tunnevad ennast enda nahas vägagi mugavalt, mida keha teha tahab, seda teevad. Treppidega on vahel sellised lood, et nad tulevad tagurpidi alla. Minu jaoks hämmastav on see, et korealased on väga tabletikultuur ning nad söövad kõikvõimalikke tablette selle asemel et toidu näol kehale õiget energiat anda ja nad ikka ostavad neid juurde kuigi need ei toimi.

Alustan algusest.
Uksest sisse tulles on väga erinevaid inimesi, on selliseid kes meid inglise keeles tervitavad ning meid mõistavad. On neid kes korea keeles tervitavad eeldades et me nende keelest aru saame ning on ka neid kes meid kurjalt põrnitsevad või üldse enda kinganinasid vaatavad.
Passi küsimine on paras ooper. Üldiselt saame selle kliendilt kergelt kui giid küsib ning oma keeles midagi seletab. Eks nad kardavad et teeme sellest koopia, mis pole ka vale, ning kuritarvitame, mis on vale. Ühel korral ütles mulle üks meesterahvas vihase näoga, et kui tema passi tagasi ei anna, kaebab mu kohtusse. Ma hakkasin naerma ja ütlesin, et kulla mees, mul pole sinu passiga midagi teha :D Pärast müüki tehes põrnitses ta mind veel vaenulikumalt. Ilmselt kui ta oleks piisavalt inglise keelt osanud, oleks mulle midagi veel mahlasemat öelnud. Aga see selleks, mul kõrvade vahel väga filtrit pole, lasen sellise pasa mõnuga kahe kõrva vahelt läbi :D

Huvitav nende kommete puhul on see, et kassas nad ei julge eriti meile otsa vaadata. Kohati jääb tunne et nad on rassistlikud sest tahavad ainult atöötajatega suhelda (kui suur müük siis kontorist tulevad korea tüdrukud vahel saali appi). Küsisin üks päev kollegilt, et miks nad nii teevad. Ta ütles, et nad pole mitte ebaviisakad vaid nad ei julge välismaallastega inglise keeles rääkida. Et koolis õpetatakse neid ainult inglise keeles lugema kuid rääkida nad ei oska ning nad võivad umbusalduslikud olla. Viimasest on hästi aru saada, kui tooted spets kotti ära pakime ning kinni klammerdame, kisuvad kliendid tihti need lahti arvates et võtsime sealt midagi ära. Igapäevane teema. :D

Rääkides wc kasutusest siis neil Koreas on kõik väga automaatne ning popp. Sellisest nupuvajutusest, millega meie harjunud oleme, ei tea nemad midagi. Seega tihti leiame wc-st alla laskmata üllatusi ja kes koristab kui mitte meie, tublid eestlased :D Kasutatud wc-paber käib neil prügikastis ning ausalt me pole veel tüdrukutega siiamaani aru saanud kuidas on võimalik terve pott ja veepaak täis lasta seda tahkemat värki. Ilma ilustamata, ausalt :D Wc-sid koristame hommikuti ning päeva jooksul peale ''äpardusi'', seega kuumade ilmadega on wc-d alati nagu üllatusmunad, ei tea mis ees ootab :D Vabandan nõrganärviliste ees.

Viisakuskombed on neil üsna kummalised. Nende jaoks on okei kõigi ees kõva häälega peeretada, krooksuda ning köhida ja aevastada ilma kätt suu ette panemata. See kõik on üsna rõve ning raske aksepteerida, et ju neil asjad käivadki nii. Vaadates seda rahvust igapäevaselt, siis saab kergelt aru kuidas nende kasvatus olnud on. Korealased on väga perekonnakesksed ning nad hoiavad üksteist väga. Tihti näeb kuidas nad üksteisel ümbert kinni hoiavad või lihtsalt vennalikult käsi teise õlal seisavad.
Lapsi kasvatavad nad nii nagu lapsed kasvada tahavad. Neid ei keelata ning lastakse kõike teha mida hing ihaldab, seal juures ka töökoha vara rikkudes. Samas on ka väga toredaid väikeseid põngerjaid.

Korea naiste puhul on väga popp ilukirurgija. Paljudel on nina euroopalikumaks lõigatud ning ühe silmalao asemel lastud topelt-laug opereerida. Aga ausalt, korea naised näevad nii head välja. Meil on üks giid kelle nimi on Im So Young (inglise keelest tõlgitult ''ma olen nii noor'') kes näev välja 30-e aastane aga saime teada et tegelikult on ta 48 :D Klientide passe vaadates tekib sama emotsioon, et no tundub 40-ne aga tegelikult 70. Pluss 99% naistest kannab meiki. Korea kolleegidelt küsides ütlesid nad, et korea naised on väga ebakindlad enda välimuse suhtes, mis on ka loogiline kõikide nende meigikihtide ja operatsioonide kohta. Mehed on aga täiesti tavalised matsid :D Nemad ongi need peeretajad ja krooksujad ja köhijad ning kui nad millestki aru ei saa, siis tuleb häälitsus ''öäh??????'' :D

Uksi nad ka kasutada ei oska. Just klaasuksi, nad eeldavad et need avanevad automaatselt. Tihti jooksevad nad peadpidi klaasi ja püüavad klaasseinast kuidagi imekombel läbi minna :D See on vast kõige naljakam nende puhul. Ja kui läheme ust avama, näitame et linki tuleb õrnalt alla vajutada ja ust tõmmata, tuleb igalt teiselt suust pikk ''aaaaaaaa'' vokaal :D

Üldiselt on täitsa tore seal töötada. Igapäevane naljasaade on alati meil kolmekesi olemas ja lisaks klientide poolt huumor lisab ka päevadele vürtsi.

Olen endale uue hobi leidnud, nimelt söögi tegemine. Poleks elusees arvanudki :D Aga ma ei taha igasuguseid toite teha, nt pastat või suppi ei viitsi aga huvitavaid putrusid, smuutikausse või võikusid vorbiksin iga kell. Kirss tordil on pärast muidugi toidu kaunistamine. Arvan et meeldib teada mida enda kehasse panen ning lisaks saab silmadega ka süüa. Olen Raimole päris palju viimasel ajal kokanud, naerab siin, et kas teen talle kõige kolme aasta eest nüüd kokkamise tasa, mis ta mulle teinud on :D Raske ülesanne aga annan endast parima :D
Panen siia paar pilti kaunistuseks ka:

Trenni pole ma väga tihti jõudnud, hea kui korra nädalas suudan ennast jõusaali vedada. 7 päeva nädalas töötamine teeb oma töö ja hetkel pikad päevad ka, seega koju tulles vaja kõike muud teha :)
Aga kui juhtub vaba päev meil koos olema nagu eelmises neljapäeval oli siis lähme kohe kuskile linnast välja. Seekord rentisime auto ja sõitsime Central Coastile mis on Sydneyst sada kilomeetrit põhja poole. Raimol elab seal üks töökaaslane kes iga hommik ja õhtu sealt tööle ja sinna koju sõidab. Ta oli öelnud, et seal elamine on seda sõitmist väärt. Tahtsime ka näha et mis seal siis niiväga vägevat on ja nii kui nii Sydneys valati taevast ämbriga vett alla. Aga ausalt sealne loodus on vapustav. See koht on ehitatud suurte mägede vahele ja energia mis seal kiirgab on nii positiivne ja rahulik et mõtlesime isegi, et mis sealt siis niiväga linna sõita oleks :D
Päev jäi lühikeseks kuna teel sinna oli maanteel avarii ning 1,5h asemel sõitsime sinna 3h, seega pidime valima mida vaatama läheme. Lemmik koht oli suurte kaljude vahel üks koht kuhu sai kivide peale minna ja ookeanile suhteliselt lähedale. Hetkel oli mõõn, selle pärast sai ka sutsu seal ronitud. Lisan pildid ka:

Meie nüüd lõpetame ning uuel ajal uued lood :)

Oleme tagasi Sydneys

Tere jälle kõik meie blogi huvilised :)

On möödunud see kaua oodatud kuu puhkust ning oleme tagasi endile kalliks saanud linnas, Sydneys.
Vahepeal viibisime kaks nädalat Tais, 10 päeva Eestis ning nädal veel Tais. Oli emotsionaalne ja teguderohke puhkus, nägime kõiki kalleid inimesi keda näha soovisime ning nüüd oleme uue energialaadungiga siin suurlinnas pesitsenud juba täpselt nädala.
Mõtted on meil mõlemal samad, Eestisse lähiajal tagasi kindlasti ei lähe. 10 päeva jooksul mis seal viibisime, hakkasime ka ise märkamatult muutuma masendunud eestlasteks ning olime väga üllatunud kui võõraks võib enda kodumaast kasvada vaid 1,4 aastaga. Pigem näeme enda tulevikku siinpool ekvaatorit, kuid kindlasti ei ole me maha matnud ideed Eestis enda loomaaeda pidada, nagu Raimo seda nimetab :D ehk mul peab olema kits, lehm, siga, kanad, kassid, koerad ning muud karvased ja sulelised, härral selles osas sõnaõigust ei ole :D Boonuseks oleks meil väga armas koht kus kõike seda loomakarja pidada saaks. Eks näis, aega on selle kiire asjaga. Kõigepealt tuleb muu põnev elus ära teha mille pärast Austraaliasse üldse algupäraselt tulimegi, nimelt elamisluba või kodakondsus, et ikka teed valla oleksid.

Sissejuhatus tehtud, nüüd asja juurde :)

Sydneysse jõudes saime kohe kuumalaine kaela, kus päeviti küündisid kraadid 37ni ning õhk oli niivõrd niiske, et natuke kiiremini kõndides oleks justkui dushi all käinud. Eesti külm mõjus Sydney kuumusest muidugi kordades hullemini :D

Kus elame? Ennem kui Sydneysse jõudsime oli meil elukoht juba olemas. Waterloos, mis on Sydney kesklinnast umbes 20 minuti sõidu kaugusel, oleneb mida kesklinnaks pidada, see suur ja lai aga põhimekast on paarkümmend minutit. Bussiliiklus on siin väga hea, poed käe-jala juures. Toa saime Raimo piljardikaaslaselt Lukeilt kes oma kaasaga just selle korteri ostsid ja olid nõus meid teise tuppa võtma. Tuba on suurem, avaram ja valgusrikkam kui eelmine kord ning meil on ka enda eraldi vannituba, jess!! :D
Lisan pildi ka, et põnevam oleks:

Korterikaaslased on meil megalahedad. Samamoodi ei ole pidutsejad ja hindavad kodu kui kohta mis peaks puhkamiseks olema. Elamine sujub hästi, nemad vaatavad koguaeg telekat, meie üldse seda ei vaata, nii et kaklema ei lähe. Rahaliselt maksame 400 dollarit nädalas, hinnas on kommunaalid, jõusaal ja korralik bassein. Nii et selle raha eest on väga hästi saadud. Pluss pole läbi maakleri jamamist, korteriomanikud elavad täitsa teises toas :)

Minul oli Sydneysse tulles kohe töökoht olemas. Seal samas Korea firmas kus ennem farmi minekut kolm kuud töötasin. Töökaaslane Epp võttis minu koha üle selleks ajaks kui eemal olin ning nüüd vahetasime jälle kohad ja tema kahjuks lahkus. On üks väga äge inimene aga beebiga kodus olla on tal veel ägedam :) Tööl olen käinud nüüd kolm päeva. Kõik täpselt sama. Ilmselt see tax free kõne mida gruppidele esitame jääb mul elu lõpuni pähe :D nii et raskusi ei olnud ja tore oli tagasi minna kohta kus mind oodati.

Raimo saab homsest töö. Sinna samale riigitöö peale kus ennem farmi minekut töötas, ehk Sydney trammitee projektile. Muidugi ideaalis oleks kohe sponsoriväärilise töö leidnud aga tahame ennem adkokaadi või agendi jutule minna kui selle sammu võtame. Seega senikaua võib ta kuskil töötada kui asjad selgeks saame mis täpselt teeme.

Mina joonistan üle aasta aja tellimusportreed! Arvasin et olen täitsa roostes aga ilmselt see nagu jalgrattasõit :) Kui valmis ja tellija lubab, lisan ka blogisse pildi. Huvitav on aga see, et ma ei naudi joonistust niivõrd kui tavaliselt. Ilmselt selle pärast, et pean selle kiiremas korras valmis saama ning joonistamisel ja ajal ei ole kõige paremad suhted. Kuid saan hakkama :) Pean peale tellimust kohe uue mõnusa portree ette võtma, siis jääb hea maik suhu ja ehk saan end jälle ree peale. Ilmselt teeb ebameeldivaks ka fakt, et ma tola kaotasin oma prillid ära. Arvutis ilma nendeta olla on kohati lausa piin, eriti kui detailset tööd tegema peab. Eile käisingi prillipoes ja lasin testid teha ning tellisin uued prillid. Kontrolliti silmanärve ja veresooni ka. Öeldi, et mul on ideaalsed silmad, et järelikult toitun väga hästi. Omaette muigasin, et muidugi kõvasti paremini kui varem. Ning boonuseks on mul ka nägemine paremaks läinud :)

Raimole ostan varsti piljardisaali madratsi, ta hakkab seal jälle elama :D Ta siin sügeles terve Tai aja, et tahaks mängida, nüüd saab oksendamiseni neid kuule toksida :D Nädalavahetusel olid tal juba esimesed võistlused kus seekord poolfinaal jäi viimaseks mänguks. Tunne on tal hetkel väga hea, eks selle pärast koguaeg saali kibelebki. Minugi poolest, minu meelest on nii lahe et tal selline hobi on millega väga tegeleda tahab ja milles hea on. See viib kaugele :)
Uuel nädalavahetusel on tal juba uued võistlused. Pluss kolmapäeviti hakkab ta jälle läbi viima Las Vegase liigat. Nii et saab mängida piisavalt.

Lisaks piljardile mängib Raimo ka jalgpalli. Pole ammu trenni teinud, viimati vast farmis sai korralikult joostud ja nüüd jalkavõistlustel väsis päris kergesti ära. Võhma pole enam nii palju kui varem. Aga eks nüüd saab vormi kallal töötama hakata, on kõik võimalused ja aeg olemas. Panen pildi ka võistlustest kus ta osales, pildil kõik Eesti kutid ja tiimi nimi on JK Estonia United. Nad ei pääsenud veerandfinaalist edasi. Tublid kutid ikkagi, kõik erinevad mängijad ja sellises koosseisus pole trennigi koos tehtud. Nii et pöidlad püsti igatahes.

Jõusaalis hakkasime ka käima. Raimo liigutas ennast farmis regulaarselt, tegi seal korralikku jõutrenni. Minul polnud motivatsiooni ega viitsimist miskipärast. Vahepeal liigutasin aga mitte väga. Kõik on mulle öelnud, et ma olen nii palju kaalust alla võtnud aga tegelt on nii, et lihas on kokku ka kuivanud. Nüüd just käisin jõusaalis ja pilt on hoopis teine. Nii et ärge muretsege mu tervise pärast, kõik on ok :D Ma pole lihtsalt aastaid nii sale olnud ja pealegi kunagi olin veel peenikesem, teil lihtsalt ununenud ning uued tuttavad ei tea mind väikesena :D

Siinkohal lõpetangi, sai kõige olulisem kirja pandud. Kui teil mingi teema vastu huvi on, andke julgelt teema, siis tean seda ka puudutada. Lisan meist Tais tehtud pildi ka lõppu:

Olge positiivsed ja järgmine kord uued jutud :)

Ootamatult on meil viimane nädal farmis, mis edasi?

Tsauki huvilised :)

Meil siin farmis tramm kuubis. Saime üleeile esimese vaba päeva peale 24ja järjestikku tööpäeva. Mina sain veel kord nädalas tunnise autosõidu kaugusele toidupoodi sõita aga Raimo oli siin konteineris kinni kõik selle kuu :D Aga ei ole hullu, teame et ilusad ilmad on farmis alati paremad kui vihmased, kuid sisimas me natuke nõidusime, et ainult üks vihmane ilm tuleks ja saimegi mis tahtsime :)

Me pole terve selle kuu jooksul siin midagi eriti põnevat teinud sest töölt koju jõudes ei jõuagi eriti midagi teha ja see aasta on farmisiseselt pingeid ka, nii et ei mingit sellist lällamist nagu eelmine aasta. Mõnes mõttes ongi hea, saab akusid ka laadida ja aega endale.

Asun kohe asja juurde kuna kirjutasin et oleme farmis jaanuari alguseni. See nüüd muutus, nagu pealkirjast juba lugeda jõudsite. Nimelt hommikul peale meie vabat päeva tuli meie juurde Murray ja tahtis rääkida. Ei osanud oodatagi mis sealt tulla võib. Aga ta just eelmine päev rääkis ühe hea sõbraga ja too ütles, et tal sai just üks tööots tehtud ja nüüd vaja uus töö leida. Murrayl hakkas selles osas kohe mõte tööle, et alguses kui siia tulime, ütlesime, et tahaks et ideaalis jõuludeks siin töö läbi saaks sest tahtsime nädalaks kas Balile või Taisse puhkama minna ja siis jaanuari alguses korraks Eesti ja kuu keskeks Sydneys tagasi olla aga kiiresti sai meile selgeks, et viljakoristus see hooaeg lõpeb millalgi jaanuari esimeses pooles, kui ilmaga veab muidugi. Nimelt korralikke kuumasid ilmasid pole olnud, võib olla paar 45 kraadist päeva oli aga pole saanud keskööni väga töötada nagu eelmine aasta. Ja kuna mina ütlesin, et ma väga tahan enda vanaema sünnipäevale jõuda mida peetakse jaanuari keskel siis Murray pani selle kõrva taha ja muretses, et nüüd ei saagi me võib olla sinna ka minna kuna ilm mängib mäkra. Niisiis ta pakkuski välja variandi, et oleksime veel see nädal farmis ja siis saaksime minna, et see teine sõber tuleks oma naisega ja aitaks neil meie asemel töö lõpuni teha.
Kõik see tuli kui ämber külma vett kaela, ei oleks seda oodanud kuna olime leppinud et no kui ei jõua selleks ajaks Eestisse siis mis teha, lubasime farmeritele kuni viljakoristuse lõpuni kindlasti siin olla. Murray andis meile mõned tunnid mõtlemisaega sest nende sõber tahtis kohe vastust kuna tal oli veel kaks tööpakkumist ja kui ta oleks emma-kumma vastu võtnud, oleksime pidanud kindlasti siin lõpuni olema.
Hakkasime asja lahkama ja tulime otsusele, et uue nädala teisipäev on meil siin viimane tööpäev. Otsustasime nii kuna meil on mõned asjad mida tahame Eestis ära teha kui seal oleme ja kui me ei tea isegi kuupäeva millal siin lõpetame, ei saa lennupileteid osta mis Austraalist viimasel hetkel ostes lähevad alati kallimaks, pluss ei saa ühtegi aega kuskile kinni panna ja võib juhtuda et ei saagi tegemised toimetatud. Ja muidugi kui jaanuari keskel siin lõpetanud oleks, oleksime Sydneysse tagasi jõudnud alles veebruaris, mis kindlasti algupäraselt meie plaan ei olnud.
Nii me siis olimegi dilemma ees. Siia jäädes teeniksime muidugi raha aga teadsime et oleme nii kui nii miinuses võrreldes sellega mida Sydneys teenisime kuid tegelikult tulimegi rohkem siinse koha ja inimeste pärast ja nagu me alati ütleme, raha ei tee meid õnnelikuks.
Selle asemel otsustasime, et kohe Eestisse ei lähe, vaid lendame mõneks nädalaks Taisse ja peale seda vaatame millal Eestisse minna mõtleme.
Tegelikult oli see meie kõige algupärasem plaan, et ennem jõule lõpetaksime ja saaks kuskile puhkama minna. Naersimegi, et alati juhtub see, mille peale oma mõtte paned. Tahtsime nii ja saimegi mis tahtsime :)
Muidugi meeletult kahju on siit nii järsku lahkuda. On nemad meile kalliks saanud ja meie nendele samamoodi.
Eile jutustasin Murray ja Raelenega peaaegu neli tundi nende aias ja rääkisime igasugustest asjadest ja Murray ütles ka, et nad tahavad meie jaoks kõige paremat ning kuna tundus, et mõlemad plaanid jõuludeks või vanaema sünnipäevaks koju minna, lähevad ilma pärast untsu, siis nad tahtsid et me saaksime vähemalt võimaluse emba kumba nüüd teha.
Muidugi tekkis tunne nagu reedaksime neid kuna lubasime lõpuni olla ja tekkis paha tunne, aga pärast nendega rääkides ja teada saades kes meie asemele tulevad, rahunesime maha kuna see on nende kauaaegne sõber Trevor ja tema naine kes on ka varem nende jaoks töötanud ja teavad väga hästi kuidas selle traktoriga sõita :)
Taisse on lennupiletid ostetud, oleme mõne aja Pattayas kus on Dennu ja siis Chiang Mais kus on Indrek, saab nende näod ka nähtud :) Selline on algupärane plaan ja kui midagi muutub, lähme vooluga kaasa.

Veel pole kohale jõudnud, et nii kiiresti siit lahkume aga kõik on heade muutuste huvides ja selliseid muutusi peab tegema :)


Muudel teemadel ka, et vahepeal sai siin kooki küpsetatud. Raelene tegi oma tavalise ropusuu kõrvale Raimole kutsikasilmi, et tema tahab printsessikooki. Ostis kõik vajalikud toiduained, Raimo küpsetas ja mina kaunistasin. Pilt koogist selline:

Kuninganna on ta selle pärast, et tema kutsub mind printsessiks ja kui julgesin talle ükskord öelda, et issand mis printsess ta on, tema selle peale, et ei mis printsess, mina olen kuninganna :D selle pärast sai ka koogile see kirja pandud. Raimo nokkis teda kuna andis mikrolaineahju selle klaasi koogialuseks :D:D Aga pidi maitsema väga hästi :)

Kui mäletate eelmise aasta farmipostitusest et Raelene ehitas kõige koledama jõuluvana mida minu silm näinud on ja ma loomulikult andsin talle seda teada ka, siis see aasta ütles kohe alguses, et mina pean nüüd appi tulema sest muidu nokin teda elu lõpuni mis hernehirmutise ta tegi :D
Sellel aastal on meil väga aussipärane jõulumees:

Panime ta vanni kuna algupärane idee ta tõukeka peale seisma panna ei toiminud kuna tuul oli suur ja ega see siis korralik poemannekeen pole. Toppisime kartulikotte täis ja nii ta jäi :D Pistsime vanni ja tee äärde. Ma mõtlesin, et hüppan ka jõulumehega vanni, et ikka vaadata kas tal on mugav, on, nii et sinna ta jääb :D

Kui meil nüüd vaba päev oli siis sõitsime kohe Perthi kuna tahtsime üheks päevaks siit tsivilisatsiooni saada. Käisime jõusaalis, söömas, otsime nädalaks söögid ja istusime Freemantleis rannas ning nautisime laineid. Paar pilti ka:

Siin lõpetangi, ilmselt järgmine postitus tuleb alles jaanuari lõpu poole kui Sydneys end sisse seame kuna see ikkagi blogi Austraaliast, mitte Eestist ;)

Senikaua olge teiste vastu head, hoidke ennast ja nautige igat päeva :)

Tsau ja paka :)

Traktor on elu ja Raimo on kloun

Tere tere :)

Istun siin läpaka taga ja pea on täitsa tühi. See on see kui kõik on sama vana asi, pole uusi teemasi millest rääkida. Aga alustan sellest mis eelmises postituses rääkimata jäi.
Nimelt selle aastaga mis siit kaugel olime, on siin ühtteist muutunud ja me Raimoga tundsime kohe ära et Murray ja Raelene näevad kuidagi stressis ja selle aastaga 5 aastat vanemaks jäänud, samamoodi on tervis neil halb. Nüüd kui oleme jõudnud asjadest piisavalt rääkida on neil tõesti juhtumiterohke aasta olnud.
Nimelt nad on 21 aastat rentinud põlde mis on nende kogu maa suurusest rohkem kui kolmandik ja maa omanik tahab nüüd selle kõik maha müüa. See tähendab et järgmine aasta on rohkem kui kolmandik vähem tööd ka. Mis omakorda pani neid mõtlema, et ehk oleks nüüd aeg ka ise elada ja kõike nautida sest nad on tõesti 21 aastat järjest 7 päeva nädalas töötanud. Nende näost on näha et nad on nii väsinud ja tervis annab alla kuna nad tunnevad et juba jaanuari lõpus on kõvasti vähem tööd ning saavad aega ka endale, pingelangus vast. Sellega seoses ostsid endale karavani millega hakkavad järgmine aasta mööda Austraaliat ringi reisima. Ütlesin ka neile, et lõpuks ometi leiavad aega endale, elu pole ainult töötamiseks. Ja Murray tahab et ta poeg Jarrad ka rohkem ohjasid endale võtaks kuna järgmine aasta peab ta suuremad asjad kõik ise tegema ja Murray on juba nii väsinud sellest kõigest et oleks aeg pojal äri üle võtta.
See omakorda tähendab et me oleme vast viimased seljakotirändurid kes siin neil abis on. Meil on muidugi ülihea meel et otsustasime ikkagi tagasi tulla, et saame neile viimasel aastal abiks olla :)
Ja no muud muutused on perekonnasisesed mida siin lahkama ei hakka. Aga panen siia pildi farmeritest juhul kui teil nende näod meelest läinud on. Tõesti ühed suurte südametega inimesed :)

Meil ei lubatud ühtegi kodulooma ka võtta see aasta :( Raelene ütles konkreetselt et kuna tema äge kass Trevor jäi auto alla ja ta oli nii kurb siis ta ei taha ühtegi looma enam kelle pärast muretsema peaks. Aga no me saaks mingi suure ämbliku ikka ju koduloomaks võtta, või kärbse :D

Meile öeldi kohe alguses, et viljakoristus algab ilmselt alles novembri teisel nädalal siis nad leidsid meile jälle igasuguseid lolle töid teha mida nad ise ei oleks viitsinud. Me kaks entusiasti olime loomulikult nõus, aeg on raha ja niisama passida poleks viitsinud.
Saime vana töökoja 35 kraadises kuumuses puhtaks koristada, saime palke sorteerida mis oli eriti mõnus füüsiline töö sellise kuumaga, saime masinaid jälle pesta, tavotitada ning rehvidele õige rõhu panna ja muidugi kuidas meid siis ilma viljatünnide pesemiseta jäetud oleks. Eelmine aasta oli mul nendega halb kogemus, sain kuumarabanduse, nii et see aasta oli mul Raimo abis ja jõime piisavalt vett. Tegin teie lõbustamiseks paar pilti ka:

Need on need viljatünnid mida pesema pidime. Seest muidugi, väljast oleks liiga kerge ju. Ülesanne iseesesest oli kerge, pidid pea sealt alt august sisse pistma, surveveevoolik käes ja muudkui pese. Eriti mõnusaks tegi see sitane ja mürgine vesi mis sealt kaela sadas aga sellise kuumaga oli mõnus jahutav.
Siin on Raimo oma lemmikmasinaga:

Ta muidugi tahab alati sellega kohe sussi all käima panna, eelmine aasta sai Murraylt riielda ka. Ta ei tahtnud Raimole seda sõita proovida sest teadis, et talle meeldib kõikidele asjadele millel mootor on, kohe agu anda :D Ma läksin temaga kaasa igaks juhuks, et ehk minuga ei kihuta aga lõpetasime nii et mina röökisin, et lase mind maha, hüppasin esimesel võimalusel maha ja tema naeris :D Aga see aasta tassisime sellega nendest tünnidest eelmise aasta viljajääke puu alla, neid pole enam vaja. Ja sellised ägedad mütsid saime ka farmeritelt, head laiad, kaitsevad kukalt ka päikese eest.

Muide mul oli see aasta siia tulles ka kuumarabandus. Olin kaks päeva voodis. Ju selle pärast et ennem Melbourneis nädal aega olles oli ainult 7 kraadi sooja ja nüüd siia tulles kohe 30, niitis natuke jalust ära küll.

Me oleme nüüd nädala juba traktoriga põllul rallinud ja viljakoristus on täies hoos. Kiiresti tuli kõik eelmisest aastast meelde. Isegi mul kellel kipuvad kõik asjad ununema :D Püüame sellel aasta ettevaatlikumad olla kuna nüüd saime teada et tegelikult oli traktoril nii mõnigi asi katki. Muidugi meie kaela midagi ei aetud aga see aasta võtame asja tõsisemalt. Pole odav neid kalleid masinaid parandada. Samas vilja sees sõites ei näegi kõiki auke ja kühmusid et kahjustusi täielikult vältida. Nokk kinni, saba lahti.

Meil on päris palju vabu päevi siin olnud, käisime ühel päeval Lancelineis, mis on mööda rannikut Perthist põhja poole. Mõte oli randa minna aga seal olid hoopis pilved. Läksime hoopis liivamägedele möllama. Seal sai  liivalaua ka rentida aga me seekord jooksime seal niisama ringi. Tegime naljakaid pilte ja nautisime niisama. Panen siia Raimo klounipildid ka, saime korralikult naerda ikka. Ma saan alati tasuta naerutunde :D

 Siin lõpetame ja varsti uued jutud :)

Mida me jälle siin farmis teeme?

Tsau,

kõigepealt uudised kuidas Raimol eelmisel nädalavahetusel Melbourneis Austraalia meistrikatel läks. Ta sai ju põhivõistlusele edasi aga teisel päeval pidi kohaga 16 parima hulgas leppima. Mängis ise halvasti ja selle tasemega mängus ühest veast piisabki et kiid kotti tagasi pakkida ja koju minna. Nüüdseks on tal piljardist mõneks ajaks kopp ees, sai ju iga nädalavahetus võistlustel käidud. Saab muid asju ka teha :)

Jõudsime 24ndal farmi tagasi. Kes selle blogi uued lugejad on, siis ütlen et oleme siin juba teist korda. Eelmise aasta farmitöö kohta saab lugeda siit:  http://raimojajanneau.blogspot.com.au/2015/10/too-pildis.html
Otsustasime juba eelmine aasta kui siin töö lõpetasime et tahaksime see aasta ka kindlasti siia tagasi tulla. Siin omaette majas elades harjub ära selle luksusega :D Ja kui farmerid on ka ilmselt Austraalia kõige ägedamad inimesed siis tõmbab nagu magnetiga siia tagasi küll. See aasta on muidugi olud natuke teistsugused kuna me teame mis töö osas ees ootab ja suurema osa sigadustest saime eelmisel aastal juba ära tehtud.
24ndal lendasime Perthi ja Murray ja Raelene tulid mõlemad meile järgi. Ostsime linnast kõik vajalikud asjad juba ära, et õhtul ei peaks hakkama enam kuskile sõitma. Farmeritega tegime kokkuleppe et me ei pea farmi jaoks autot ostma vaid saame kasutada mõnda nende masinatest. Nad olid ostnud päkkerite Ford Falconi millega Raelene sõidab aga teades neid ma usun et nad ostsid natuke selle meie pärast ka sest raha neil on, miks nad peaks mingi romu endale ostma :D Nii et selle autoga võime sõita kui vaja poodi minna näiteks. Töö ajal sõidame ikka kastikaga millega eelmine aastagi ringi paarutasime.
Kui nad meid lennujaamast peale võtsid, saime kaua oodatud tugevad kallistused tehtud ja farmi poole sõit hakkas pihta. Midagi muutunud pole, ikkagi siinpool Austraaliat on inimesed palju sõbralikumad kui teisel pool. Murray ja Raelene on ka ikka samaägedad ning nagu arvasime, hakkas kahe tunni jooksul farmi sõites korralik rõvetsemine ja ropendamine pihta :D Nendega ei saa teistmoodi, kõik jutud keeratakse naljaks :D
Praegu nädal aega saime puhata. Ei osanud olla alguses üldse, kuidagi harjumatu oli. Arvame et olime linnaeluga juba nii ära harjunud et imelik oli siin vaikuses olla kus kõige rohkem näeme kaheksat inimest korraga. Farmerid said aru ka et me ilmselt väsinud ja tahame sisse elada, nad ei hakanud meid iga päev tüütama oma tegemistega. Nüüd on juba parem :)
Homsest peaksime mingid tööd juba saama, Murray ütles et leiab meile igasuguseid vastikuid asju teha kui raha teenida tahame. Me niisama passida teist nädalat küll enam ei viitsi.

Sai siin juba korralikult naerdud. See pere ikka ei muutu, huumorit on neile kuhjaga antud. Näiteks Sarra ja Jarradi lapse Hunteri pissiseid mähkmeid üksteisele näkku visata on nende jaoks väga naljakas ja okei :D

Kuna siin on soojem kui teisel pool Austraaliat siis tahtsime seda vabat nädalat ära kasutada ja kuskile randa minna. Läksime Moore jõe äärde kus on jõgi ja ookean liivavalliga eraldatud. Mõte oli muidugi sinna karavaniparki telgiga ööseks ka jääda aga kuna oli väga külm tuul siis oleksime ära külmunud. Hea et ei jäänud ka, öö ja järgmine hommik olid tormised ja ranniku ääres oli veel eriti.
Aga sellegi poolest saime üle aasta jälle Lääne-Austraalia randa nautida. Paar pilti ka:

Täna käisime siit poole tunni kaugusel Bindoonis kus pidi olema turg. Lootsime värskeid puu-ja juurvilju saada aga pakkuda oli vaid apelsine mida mitu kotti võtsime. Pidime ikkagi Northamisse sõitma ja sealt tavapoest kõik värske ostma. Vaba päev nii kui nii, võis sõita küll. Sain ka rooli üle pika aja. Viimati kui autoga sõitsin oligi eelmine aasta farmis. Sydney on selleks liiga hull, hea meelega käisin jala või sõitsin rongiga.

Muide Murray rääkis ka et see aasta võib viljakoristusega kauem minna, kuni jaanuari alguseni isegi. Eelmine aasta lõpetasime juba ennem jõule. Aga kuna see aasta oli olnud jube kole ja vihmane talv siis nüüd võtab kauem aega et vili kuivaks kuid loodetavasti oleme nädala pärast juba traktoriroolis. Piisab nädalast ajast kuumast ilmast ja hakkamegi tööga pihta. Senikaua teeme nipet-näpet mida nad meile leiavad :)

Siinkohal lõpetangi, uued jutud uuel ajal :)

Kahe päeva pärast farmi ja ülevaade tegemistest

Tervitus :)

Kohe asja juurde.
Kõigepealt räägin kuidas Raimol Adeladeis läks kus olid Okeaania lahtised meistrivõistlused 9pallis ja 10pallis. Mõlemal võistlusel sai teisele päevale põhivõistlusele edasi aga siis kaotas esimese mängu. Ise arvas et närvid vedasid alt. Mängis esimestel päevadel väga hästi, sõitis vastastest üle aga teisel päeval ei suutnud enam samamoodi mängida ja kaotas. Ise oli muidugi pettunud sest tal oli reaalne võimalus need mõlemad võistlused kinni panna. Ta on siin kindlasti parimate mängijate hulgas. Minevikus pole mõtet passida, tuleb uued sihid seada ja iga järgmine kord mängida nii hästi kui suudab ja mitte endale liiga palju pingeid peale panna. Potensiaali on palju. Siin teile kaks pilti ka:

Siin pildil on peaaegu kõik meie osariigi mängijad koos.

Ja siin Raimo poseerib.

Sellest järgmisel nädalavahetusel olid Sydneys 10palli meie osariigi meistrivõistlused kus Raimo ennast ikka kokku võttis. Võistlus toimus saalis kus ta koguaeg mängib, seega tunnetus oli kohe hoopis teine ja oli ka tulemustes näha. Kes natukenegi Raimo mängu tunneb, teab et talle meeldib tagant järgi tulla. Finaalis 7:2 taga ja siis tuli 9:7 ette, ei lasnud vastasel ühtegi mängu 7 mängu järjest võita. Siin on Raimol maine et kui oled temast 6:0 ees siis sa ei saa ka kindel olla et võidad :D Kuigi ta niimoodi järgi tuli, pidi leppima ikkagi teise kohaga. Tal oli see võit juba pikemat aega mõttetes, tahtis väga seda võita. Paar pilti ka:

Poolfinalistid.

Finalistid. Naljakas on see et siin keegi ei oska Raimo nime öelda ega kirjutada. Ta on kas Ramio Taasaar, Ramio Teesar või nagu kõigil kergem öelda, Rambo 'eesti terminaator' :D

Dave võitis seekord. Ta on ka väga hea mängija. Pinge pani Raimo talle korraliku peale, kutid teavad et Raimoga mängides ei saa kunagi kindel olla ;)

Vahepeal sai meil üürileping läbi seal korteris kus 17ndast jaanuarist alates elasime. Kolmeks ööks üürisime ühe korteri ja siis olime sõprade juures järgmised kolm ööd. Nüüd 19ndal oli meil mõlemal viimane tööpäev. Lahe et tööle tagasi kutsuti kui jaanuaris Sydneysse tagasi tuleme. On vähemalt kohe töö olemas. 20nda hommikul lendasime Melbourni kuna Raimol täna ja homme Austraalia lahtised meistrivõistlused 8pallis. Täna olid alavoorud kust ta homsele põhivõistlusele edasi sai.
Proovin järgmise postituse kiiremini teha et kogu info ikka meeles oleks ja teile ülevaate anda saaks :)
Siin üks pilt kus nagu ikka Raimo pidi mulle poseerima :D Pilt tänasest võistlusest:

Ööbime siin ühes korteris mille üürisime ja 24ndal on Perthi lend. Päev otsa sõidame ringi ja teeme vajalikud tegevused ära ning ostame vajalikud asjad farmi jaoks. Sama päeva õhtul tulevad farmerid meile järgi ja saab jälle mõnus pull puhkus olema :)
Päris lahe mõelda et juba on farmi tagasi minek ja saame kahekesi elada. Kommuunielu pole ikka meie teema kuigi paljud seljakotirändurid seda naudivad ja ütlevad et see on oluline osa reisimisest. Me vist selles osas väga teistsugused ja üksteise seltskond on alati kõige parem :)

Farmis võib minna kuni detsembri lõpuni. Oleneb ilmast. Kui vihmane suvi siis läheb kauem kuna viljakoristusel peab vili teatud niiskustasemega olema et see üldse vastu võetakse. Aga loodame lõpetada ikkagi selle aastanumbri sees, siis nädalaks/paariks puhkama kas Taisse või Balile ja siis vaatame edasi.

Meil hea meel et Sydneys 9 kuu jooksul väga palju asju kogutud ei saadud. Ühe seljakotijagu asju tuli juurde aga see väga vähe. Kuna mu super töökaaslane prantslanna Roxanne pakkus välja et võime mõned asjad tema juurde viia senikauaks kui ringi reisime, siis see tegi meie olukorra palju lihtsamaks. Tuleme siia tagasi nii kui nii ja tema peab seal korteris elama aasta, nii et ta ei saa kuskile minna ka. Jätsime suure ratastel sportikoti ja väikse spordikoti tema poole. Nüüd on meil ainult Suur kohver ja kaks väikest seljakotti. Mõttetud asjad viskasime kõik ära. Õnneks me mõlemad oleme minimalistlikud ja ei meeldi kui on palju asju, nii et alati on kerge asjadest lahti öelda. Siin pilt meie viimasest hetkest meie elatud maja fuajeest ja kõigist meie asjadest. Vasakult kaks kotti viskasime veel ära:

Mina pole ikka veel joonistada suutnud. Motivaatsioon on täiesti null. Samas nüüd farmi minnes on palju vaba aega kus mul ilmselt see tuju tagasi tuleb. Viimasel ajal Sydneys olles polnud aega enda jaokski, rääkimata joonistamisest. Töötasin 7 päeva nädalas kolm kuud järjest, millest vast 10 vaba päeva sain. Ja pluss muud tegemised, nii et joonistamise jaoks väga aega ei jäänudki. Samas see töö oli nii lahe. Läksin iga päev hea meelega sinna aega viitma ja sain selle eest palka. Kõik on mõistuses kinni kuidas asju enda jaoks tõlgendatakse.

Muid uudiseid pähe ei tule, järelikult sai kõik räägitud.
Aa, ma tahtsin siia panna ühe pildi. Nimelt milline näeb välja meie kõige hilisem õhtusöök. Põhjus miks siia selle panen, on et Raimol on täitsa haige keha :D Tema sööb igasugust jama (just magusat) ja tal on aastaringselt sixpack ja mina kes jälgib toitumist ja olen suhkru täiesti välja jätnud, alkoholi pole poolteist aastat tilkagi joonud, käin trennis ja magan hästi, minul tulevad kõhulihased välja suure vaevaga. Ega ma ei stressa vormi pärast, mul hetkel vast parim vorm mis üldse olnud on aga see on naljakas kuidas tal on ükskõik mida süüa võib ja kui erinevad on organismid. Panen talle juba praegu pinged peale et meie lapsed sünnivad juba lihastes :D

Vasak kauss on minu oma ja parem Raimo. Kus on õigsus siin pildil? :D Pole ju. Aga tal on geenidega hea vorm antud, nii et vabandab välja.

Rääkides toitumisest siis oleme siin enda menüüs 180 kraadi muutuse teinud. Nimelt me ei söö enam midagi loomset. Väga harva satub menüüsse nt kala aga üldiselt oleme täitsa taimetoitlased. Kõik algas sellest kui farmis enda tibu kasvatasime. Mina hakkasin mõtlema et kuidas me ühe üles kasvatame ja teisi sööme. Uurisin üleüldiselt ka kuidas loomsed toidud inimese organismile mõjuvad ja mis mind kõige rohkem seda otsust tegema pani, olid faktid kuidas loomi farmides koheldakse ning miks peab loom andma enda elu, et mina saaks teda süüa. Pluss muidugi loomafarmide mõju loodusele.
Loomsete toitude väljajätmine oli kergem kui arvasin kuna mul kujunes kiiresti välja jälestustunne kui näiteks poes näen lihakäntsakaid. Mina näen nende asemel tapetud loomi kes ei saanud enda kaitseks midagi teha. Raimol see veel nii kaugel ei ole et tal rõve hakkaks aga liigub sinnapoole ja piisab sellest kui ta saab aru mis kogu loomse toidu tööstuse taga toimub.
Mis seda kergeks ei tee, on inimeste väärarusaam loomsete toitude kohta ning selles osas meie seisukohtade kritiseerimine. Me ei võta kunagi midagi isiklikult ja kui inimestele meeldib teistele halvasti öelda siis teeme selles vaid enda järeldused antud inimese kohta, mõttetu on kellegagi vaidlema hakata. Kuid mis imestama paneb on fakt kuidas lihasööjad alati taimetoitlasi halvustavad ise proovimata aru saada. Inimestele meeldib ainult vaielda ja oma arvamust peale suruda. Kahju et vähesed suudavad ka teiste arvamust aksepteerida.
Igatahes mida selle toidujutuga öelda tahan on see, et mina isiklikult tunnen ennast peale loomse toidu välja jätmist kordades paremini. Tervis on parem, maitsemeeled on tugevamad, enesetunne on kergem, vorm on parem ja tunnen et teen head nii enda kui loomade jaoks. Ning ei, meil pole mitte mingi vitamiini või toiduaine puudust. Kui tead kuidas toituda, saab täpselt samamoodi elada ka taimetoitlasena.


Selle jutuga siinkohal lõpetan ning ilmselt järgmine postitus tuleb juba farmis olles.
Tsau ja hoidke ennast :)