kolmapäev, 30. märts 2016

Raimo piljard ja Janne joonistused ja tibu

Helloo, aeg jälle siinmaal et peaks ühe postituse kokki klopsima. Ma olen oma joonistamisega nii hõivatud olnud et tihti viimane asi mida õhtul teen on pliiatsi ära panemine ja kui õhtused vahetused tööl olen, veedan hommikupooliku joonistades. Muidugi olen hakanud ilusti jälle jõusaalis käima. Seljaviguastuse tõttu jäi ligi 8 kuud korralik trenn tegemata ja tundsin seda juba võhmas ja jõudu ei olnud enam nii palju. Motivatsiooni väga käia pole hetkel aga sain omale samasuguse motivatsioonivaese töökaaslase ohvriks kes ise ka üksi käia ei viitsi, nii et asi hetkel toimib. Juba on energiat palju rohkem ja enesetunne parem kuigi oleme vast 2-3 nädalat käinud ja ilusti 4-5x nädalas.

Joonistamisega on mul kurvad lood just selles osas, et ma ei taha üldse enam portreesid teha. Ei huvita lihtsalt ja ei ole tahtmist, viitsimist, püsivust ja ei meeldi. Kuid hea meelega joonistan mandalaid mis nõuab väga palju püsivust aga ju see meeldib rohkem kuna näen kiiremat progressi ja tulemust. Pluss see mõjub nagu mediteerimine mis on omakorda hea.
Eelmises postituses ütlesin et mul on suured plaanid joonistuste osas ja ei taha neid veel väga avalikustada kuni asjad rohkem jooksma saan aga kui tahate panuse anda ja kellel on Instagramis konto, jälgige mu joonistuste kontot  pencilworkbyjanne :)
Panen siia pildimaterjali ka mille kallal usinalt töötanud olen:






Jätkan samas vaimus ja ehk poole aasta pärast saan juba rohkem infot anda. Põhjus miks rääkida ei taha on lihtne, tahan enda jaoks asjad väga selgelt välja mõelda ennem kui kuulutama hakkan, aus mu meelest :)

Muide kes Raimot hästi tunneb siis ilmselt imestab aga ka tema joonistab mandalaid :D Ükspäev ütles mulle et talle näidise ette teeksin ja tema ära lõpetaks. Väga hästi tuli välja, olin väga imestanud. Tal aitab see samamoodi piljardi mänguks vaimselt tasakaalus olla. Tõestus et ma ei valeta on siin:


Ma ei suuda ära imestada kuidas ta kumera joont joonistades teeb sirge joone samamoodi nagu tema ei suuda ära imestada kuidas mina piljardis otselööki mööda löön :D

Rääkides piljardist siis ta on siin neli karikat võitnud ja käib piljardisaalis nagu boss ringi. Kui uksest sisse astub öeldakse kohe oii tere master või master jõudis :D Ega selles saalis väga kogenud mängijaid ei käi, kõik on niisama tavatasemel harrastajad. Ju selle pärast vaadataksegi teda kui tulnukat et kust planeedilt ta pärit on et nii mängida oskab.
Just hetkel kus seda postitust kirjutan lendab Raimo Melbournist ühelt piljardivõistluselt tagasi kus ta napilt jäi ilma veerandfinaali kohast.. Aga eks ongi häid ja halbu päevi, tuleb vigadest õppida ja järgmine kord endast parem olla.
Piljardiga on tal suuremad plaanid. Nimelt tal siin üks sõber Tomm kes piljardisaali ehitab. Tahab sinna väga saali juhatajaks saada kuna nagu ta ise ka ütles, Tomm ei leia paremat inimest kui tema kes sellest alast kõike läbi ja lõhki teab. Pluss Raimo tahab väga siin koolitusi anda ja kuna Sydneys keegi neid ei anna siis on see päris hea võimalus. Hobi oleks töö, mida rohkem tahta eks :)
Ehk lähiajal saab midagi täpsemat selle plaani osas teada siis teame ka rohkemat infot anda.
Hetkel käib Raimo tööl siin ja seal. Küll kraavi kaevamas, kipsplaate seina panemas, värvimas, mööblit kokku monteerimas. Senikaua kui piljardisaalitöö on lahtine peab ta midagi muud tegema. Ehk saab järgmisest nädalast millalgi raudteele tööle. Tal jalgpallis tiimikaaslane seal kuskil juht ja lubas Raimo sinna sebida. Raudteel on päris hea palk.

Mina olen ikka Credit24s tööl. Pole hakanud uut otsima kuna muidu jäävad korteri ja töö otsingud samale ajale ja mõlemat koos ei jõua. Tahame siia korterisse edasi jääda, ajamegi praegu asju et maakler ikka meil siin edasi olla laseks. Vahet pole see pool aastat, siis liigume nii kui nii farmi tagasi kui kõik plaanid vastavalt lähevad kuna järgmise aasta alguses peame hakkama otsima sponsorviisa variante kus peame nii ehk naa paikseks jääma ja usun et farmis saamegi kõik plaanid ilusti tehtud.

Farmist rääkides siis farmeritega suhtleme siiani. Rohkem Raelenega kuna ta selline vorstisuu juba on, tuleb igasuguse jamaga alati kaasa :D Nad ikka küsivad kuidas läheb ja kirjutan ka ise tihti, saadan pilte ja muljeid. Nemad arvavad et meile siin suurlinnas nii väga meeldib et ju me farmi uuesti ikkagi tagasi ei lähe kui juba seda elu siin maitsta saame, kuid meil on just vastupidised mõtted peas. Mõlemad ei tahaks nii kesklinnas elada. Kui siis kuskil ääres aga see möll ajab hulluks ja mina tunnen küll et tänaval käies inimesed lihtsalt imevad energiat.

Aa, nõudsin Raelenelt meie tibust pildi ja sest ta on juba täitsa suur tegelane ju.


Vaadake kui eriline ta on :D Pole elusees sellist tibu näinud, ta on ikka omamoodi oma karvaste jalgadega. Kui farmi läheme, vaatame kohe üle kas õpetatud lollused on kanaajul ikka meeles või peame nullist alustama. Pluss farmerid hoiavad teda õues aga me kavatseme ta ära hellitada ja ikkagi tuppa lasta ja teha mis hing ihaldab :D



neljapäev, 10. märts 2016

Kauaoodatud uudised ja kurikuulus Bondi rand

Teate ausalt kui töötada esmaspäevast reedeni nagu kohusetundlik kontorirott ikka, siis muuks väga aega ei jäägi. Eriti siis kui graafik on üks nädal 10.00-18.00 ja teine nädal 14.00-22.00 ja härra Teesaar arvutit kasutada ei oska, et ise postituse teeks, ausõna :D

Teemasid on hetkeks kogunenud niivõrd palju, et ma ei pane neid ühte postituss kokku vaid alustan mõnega täna ja kirjutan varsti uued teemad :)

Alusan sellest mis meil töödega toimub. Olen ikka Credit24s laenuhaldur kuid tunnen ise et kauaks enam sellesse ettevõttesse ei jää. See pole päris minu teema ja ma ei jõua mitte midagi muud teha peale töö ja eriti saab kannatada joonistamine, tahaks rahulikult 3x nädalas hommikust õhtuni paberi taga istuda ja joonistada. Mul on suured plaanid joonistamise valdkonnas kuid ma praegu nendest ei räägiks, annan teada siis kui asjad rohkem liikuma hakkavad :) Hetkel seda võimalust ei ole, et saaks piisavalt aega joonistamiseks. Kuid kui oleks, peaksin väga hea töö saama kus selline võimalus tekiks, näiteks pikad 12h tööpäevad. Eks näis kuidas asjad välja kujunevad.

Raimo töötas eelmise posituse järgi ehitusel koos korterikaaslase Kristjaniga. Seal pole ta enam 2 nädalat olnud kuna töö sai otsa ja töödejuhataja ei saanud objekte juurde ning rahadega läks tal kitsaks, nii et peab ise ka nüüd käpad mustaks tegema, teate küll seda värki :) Peale seda otsustas Raimo et läheb vahepeal kuskile kokaks, senikaua kui kuskile uuele ehitusele saab. Noast, kokapluusist ja köögilõhnadest on tal siiani kopp ees, selle pärast ka otsus et hetkel pikemalt kokana töötada ei taha. Sai ühte restorani kus lubati kogu maailm kätele tuua aga nagu austraallased ikka, ei tasu neid kunagi uskuda ennem kui oma silmaga tulemust ei näe ja nii läkski, tegelikult võeti ta ettevalmistuskokaks ehk ta sai köögi taga nurgas päev otsa ainult hakkida, kuid sellest sai Raimo teada alles siis kui peale nädalat seal töötamist ülemus saatis sõnumi, et me ei vaja enam ettevalmistuskokka. Jah siin käivad asjad nii, ei raatsita helistadagi, veel vähem kohale kutsumisest ja arutamisest rääkida. Samas pole akahju ka kuna Raimole nii kui nii seal ei meeldinud, oli pigem kolme kordne taandareng. Selle viisa piirangud ongi need, et tööandaja võib su päeva pealt lahti lasta ja töötaja ise võib samamoodi päeva pealt lahkuda. Igatahes. sai oma näruse palga õnneks kätte kuna lepingut ju ei olnud veel. Kuid ausalt teisel pool Austraaliat elavad kokad või sees. Siin saab söögikoha juhataja sama palju palka kui Perthis tavakokk. Ongi nüüd küsimus kas tasub Sydneysse selle koha pealt jääda kui otsime sponsorlust just Raimo kokaoskuste järgi.. Samamoodi on elamine Sydneys kallim... jumal tänatud et kumbki meist kaalude tähtkujus ei ole, muidu kaalukski ja ootsusele ei suudaks tulla. Küll me hakkama saame :D
Nüüd see nädal on Raimo ühe eestlasega samal objektil, saab oma labidaga töötamise oskusi lihvida nii et ise ka ei usu. Läbi une kaevaks juba kraavi valmis :D Täna, homme ja laupäeval töötab ka seal. Töökuulutus on tal ilusti üleval, just saatis sõnumi ka et sai kaks pakkumist, homme läheb 25km kaugusele vestlusele. Kaugus on ükskõik kuna siin rongiliiklus väga hea. CV tegi muidugi vägeva, pani kirja kõik tegevused mida ta kunagi teinud ei ole ja veel mõned mis ehitustööl vajalikud oleks. Ausalt kui ma tööd otsima hakkan, teen samamoodi. Kusjuures väga paljud nii teevadki, uurid natuke ameti kohta kuhu kandideerid, teed vastava CV ja suure tõenäosusega saad tööle. Ma aus inimene, tahtsin õige infoga mandreid liigutama hakata aga näed, tõde ei maksa tänapäeval midagi.

Muide meil saab kuu pärast korteri üürileping läbi. Peab hakkama juba praegu korterit otsima kui õigeks ajaks uut elamist tahame, siin on konkurents väga suur ja peab varakult variante kaaluma. Oleme mõelnud oma hetkeste (kas selline sõna on üldse olemas? :D ) korterikaaslastega uuesti üürida kuid neil üks aga, nimelt Triinul saab juulis viisa läbi ja nad pole kindlad mis üldse saama hakkab. Nad nii ägedad, nendega üüriks kindlasti veel. Teine variant on kahekesi vaadata kuskile midagi kuid siis on nädala üür ligi 100 dollarit kallim kui mitte rohkem kuid mugavus maksabki. Kolmas variant on üürida maja näiteks kolme magamistoaga ja mõned eestlased veel majja võtta. Eks näis ka selle koha pealt mis saama hakkab.

Rääkides ilmast siis märtsi alguses algas sügis, ma ei tea muidugi mis otsast aga märgata väga ei ole. Kohati on natuke jahedam tuul kui muidu aga päeval on ikka 30 kraadi ja väga niiske. Mõttetu oli see juuksesirgendaja üldse kaasa võtta. Teed ilusa soengu ja välja minnes oled lammas, räägin endast muidugi :) Meigist ei saa üldse midagi rääkida, välja minnes tuneb kohe et mingi kook on näos :D Aga igale probleemile on lahendus- juuksed kinni ja ei meigi :D
Ma olen paaril korral täitsa mõelnud, et no natuke jahedamaks võiks minna sest see kammib täiesti ära. Tõesti on tore kui iga päev saad lühikeste riietega käia aga teisalt mõjub see kehale kurnavalt. Vingumine ei aita kunagi, nii et oleme ikkagi rahul sellega mis meil on ja kõike tuleb nautida ja meel hea hoida :) Rääkides heast meelest siis inimesed on siin kurjad. Meenutab veidi eestlasi, ärge isiklikult võtke, meie tutvusringkonnas ei ole torisejaid :D aga siin tõesti on kurjemad inimesed kui teisel pool Austraaliat. Räägin just tänavapildist. Ma alatihti naeran oma ette kui kuskile lähen, naudin ilma, muusikat kui seda hetkes kuulan ja alati saan halvustavaid pilke. Kusjuures olen täheldanud et just naistelt. Mehed naeratavad vastu. Ju naised ongi ussid vist :D

Rääkides meestest siis ma olen siin ühe peale kurjaks saanud. Nimelt kui kuskile üksi kõnnin (leian tihti ennast pigem kõndides kui ühistransporti kasutades) siis on juba mitu korda mind meeste poolt rajalt maha võetud. Kõnnin omal sammul, naudin lihtsalt olemist ja siis hüppab mingi mees mulle ette lausega ''ma nägin sind mööda kõndimas ja tundsin et pean sulle järgi jooksma, sa oled nii ilus ja sinus on midagi nii paeluvat'' :D Kusjuures kõik on küsinud kas ma olen kunstnik, väga imelik kas see paistab niimoodi välja või :D Igatahes, ma olen alati nendega kaasa läinud, lihtsalt huvi pärast et näha kuidas nad püüavad, las inimene räägib kui tahab, jumala eest, mina ei keela. Ma tean ma olen paha inimene :D
Mõnega on olnud päris huvitav vestlus, kuni sinnamaani kui kutsutakse kohvile ja olen küsinud kas võin Raimo kaasa võtta, siis öeldakse eeeee ma ei usu et see hea mõte on. Mhmh Raimo on kuri mees jah, kütab kõigile sisse :D Tegelt miks keegi ei ole nõus et Raimo kaasa võtan on ilmselge, meeste põhieesmärk elus on jahtida ju, konkurents toob ainult probleme ja enamuse jaoks mehe ja naise vahelist sõprust pole olemas. Lihtsam on probleemidest eemale hoida. See on pikem teema millest olen nõus lõputult arutama aga see selleks :) Mida selle jutuga tahtsin öelda on see, et ühel päeval kui samamoodi koju jalutasin hüppas mu ette järjekordne jahtija kuid ta oli teistsugune. Tekitas minus negatiivse emotsiooni. Esiteks ta tungis minu õhuruumi, teate küll kui keegi tuleb ebameeldivalt lähedale. Teiseks mul ei tekkinud kordagi tunnet et temaga suhelda tahaksin sest ta ausalt oleks mind seal samas suudelnud ja kolmandaks ta ei tekitanud minus mingit huvi. Uuris ja puuris oma küsimustega kuni ütlesin, et ma pole huvitatud ja olen suhtes. Ta poleks seda justkui kuulnudki ja küsis edasi, kordasi jälle et pole huvitatud. Lõpuks kui sain aru et ta ei jäta järgi, soovisin talle jutu vahele ilusat õhtut ja jalutasin minema. See pani mind mõtlema kui erinevad inimesed on. Kuidas üldse on võimalik inimesele sümpaatne tunduda kui oma jura endasi aetakse ja üldse teist ei kuulata? Järjekordne näide kuidas elu meid kõiki erinevalt kasvatab.

Aitab maailma lahkamisest. Kindlasti tahate pigem mõnusaid soojasid rannapilte näha, ise olles karupükstes, sooja pleedi sees või nutikindaga bussipeatuses telefonis skrollides :
Käisime paar nädalavahetust tagasi maailmakuulsas Bondi rannas. Ei saanud meie aru miks inimesed sellest nõnda vaimustatud on, Lääne-Austraalias on palju ilusamad rannad :) Aga eks see lumivalge liiv ja mõnusad lained on eestlase jaoks alati lummavad :)




Sellel päeval väga laineid ei olnud. Räägitakse et Bondi rand on surfarite meelispaik just vägevate lainete pärast. Teinekord peab sinna tagasi minema, tahaks oma silmaga ka need ära näha. Liiv oli nii kuum et põletasin tallaalused ära :D
Rand muidu nagu rand ikka, olen kindel et siin on palju ilusamaid kohti kus päevitada ja ujuda. Küll ne need ka läbi käime :)

Nädalavahetusel teen uue postituse.
Teile tsau ja mina hakkan tööle liikuma :)