teisipäev, 14. juuni 2016

Lend taeva all ja Sinimäed

Esimeseks mainiksin et mul oli reedel Credit24-s viimane tööpäev ja vahelduseks on hea töötu olla. Kaua ma seda niikuinii olla ei suuda, tahaks midagi teha. Kauem kui see nädal kodus olla ei taha. Hakkan usinalt uut tööd otsima.

Oleme rohkem vaba aega koos leidnud, selle pärast saame ka igasugust põnevat teha. Näiteks laupäevaks oli Raimol plaan valmis, mina ei teadnud mis see on. Ütles, et kell 7 hommikul on äratus, pole vaja ennast väga sättida ja läksime rongile. Panen siia teile paar pilti ka kui ägedad rongijaamad on. Mulle isiklikult väga meeldib siin rongiga sõita. See on meie kodu lähedal olev rongijaam mis on maa all. Osad jaamad on ka mitmekorruselised ning osad ainult maapealsed.


Siin on Raimo alles üles ärkamas. Muide peaaegu igas rongijaamas on joogiautomaadid kust saab igasuguseid plomme suust eemaldavaid suhkrujooke ning õnneks vett ka. Pluss teine automaat kus saab krõpse ja muud magusat. Pluss osades on WC-d ka.


Sõitsime sinna rongi ja bussiga poolteist tundi. Alles kohale jõudes sain aru mida tegema lähme. Kuna mule farmis nii väga meeldis nende väikeste lennukitega ringi paarutada taeva all, siis Raimo tegi üllatuse ja pani meile hommikuks lennuaja et Sydneyt taeva alt ka vaadelda. Ma olin muidugi täiega sillas :)
Piloodiks oli Eesti kutt Ronald kes avasüli meid vastu võttis. Lendasime sellise lennukiga: vasakul piloot. Kaasas oli meil ka sõber Karel kuna see on neljakohaline lennuk.


Ma olin väga ärevil kuna tundus et ilm on justkui tellitud. Kui piloodil olid kõik vajalikud lülitid üle kontrollitud, alustasimegi teekonda. Tahsime lennata üle ranniku ning ja Sydneyt ülevalt vaadelda. Tõotas tulla äge lend kuid üles jõudes sain kümne minuti jooksul aru et see tuleb kõike muud kui mõnus lend. Tuul oli üleval suur ja õhuauke oli ka rohkem kui oodanud oleks. Nii me siis neljakesi olimegi nagu perutava hobuse seljas kes kõiki jalgu ka lonkas. Karel vajus üsna kiiresti ees pingis ära, sain aru et tal oli väga halb olla. Muidu jutukas kutt ei rääkinud terve tee midagi välja arvatud ''nii halb on olla'' . Mina olin teine hädaline. Keeras korralikult sees ja pool teed lendasin kilekott käes kui iga hetk peaks hommikusöök üles tulema. Kõik see poolteist tundi lennates oli megahalb olla. Sinna ei saanud midagi teha ka. Kunagi ei tea neid õhuauke. Raimol oli Ronaldil oli ainult korraks halb. Kanged mehed :D Mina olin enamus ajast ilma kõrvaklappideta ka kuna tundsin et kui need peas olid, hakkas veel halvem. Nii ma siis istusingi seal terve aja mõeldes, et oi kuidas maa peale tahaks. Vaadet oli nautida küll kuid mina püüdsin pigem ennast kuidagi moodi elus hoida :D
Igatahes, pildimaterjal on siin:


Siin on piloot Ronald ja Karel. Päästevestid pidime lennukisse minnes selga panema. See on üks ohutusesamm mida peab tegema.


Õnnejunnid, ei teadnud mis meid ees ootab :D




Meie kodu on seal kõrgete majade hulgas. Siin pildil on ainult väike osa linnast. Sydney on natuke väiksem kui pool Eestit. Nii tundub väike aga kui mõelda et see on ainult linn, siis paaras pirakas küll.




Proovisime maanduda ka kaks korda kuna esimene kord oli tuul liiga suur ja piloot arvas et on hea mõte teist korda uuesti proovida. .Oleks loll riskida. Reis iseenesest oli äge kuid oleks palju rohkem nautinud kui enesetunne hea oleks olnud. Mul iiveldas veel terve päev. Raimo muidugi peale lendu läks kohe jalkatrenni, mina sõitsin koju. Mõtlesin, et ehk uni ikka aitab aga ei, täitsa õhtuni välja oli megahalb olla. Nüüd mõni aeg vist enam taeva alla ei taha :D

Eile oli meil siin riiklik püha, kuninganna sünnipäev ja vaba päev. Meie otsustasime minna Sinimägedele kuna see on olnud algusest peale üks kohtasid kus kindlasti ära käia tahtsime. Läksime neljakesi, meie ning minu Credit24-st töökaaslane Marelle ja tema kutt Nathan. Läksime nende autoga. Sinna sõit oli poolteist tundi põhja poole.
Sinimäed on selle koha nimi selle pärast et kaugelt vaadates on need lahmakad mäed sinist värvi. Ilmaga vedas jälle, ilus päikesepaisteline päev. Mägede vahel oli muidugi külm sest olime täitsa orus ja sinna päike ei paistnud. Väga väga meeldis seal. Kindlasti lähme Sinimägedele veel. Seal on erinevaid vaatekohti ning matkaradasid, alustades kergetest ja lõpetades rasketega. Me võtsime ühe raskematest mis oli hooldustööde pärast kinni aga kus on auk, saab ikka läbi minna :D Ronisime üle aedade ja pugesime läbi aukude ja käisime ikka raja läbi :D Me polnud ainukesed muide ;)
Ilma pikema jututa, pildimaterjal:





























Valitud raja läbimiseks kulus meil 2 tundi pidevat üles-alla kõndimist. Väga läbi võttis. Me Marellega olime just eelmine päev jõusaalis korraliku jalatrenni teinud, see trepikõnd oli ikka väga julm :D Kuid selle looduse eest käiks kasvõi kaks ringi ära. 

Siitpoolt tänaseks kõik, uneaeg ja järgmise korrani :)c cv V 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar