Istun siin läpaka taga ja pea on täitsa tühi. See on see kui kõik on sama vana asi, pole uusi teemasi millest rääkida. Aga alustan sellest mis eelmises postituses rääkimata jäi.
Nimelt selle aastaga mis siit kaugel olime, on siin ühtteist muutunud ja me Raimoga tundsime kohe ära et Murray ja Raelene näevad kuidagi stressis ja selle aastaga 5 aastat vanemaks jäänud, samamoodi on tervis neil halb. Nüüd kui oleme jõudnud asjadest piisavalt rääkida on neil tõesti juhtumiterohke aasta olnud.
Nimelt nad on 21 aastat rentinud põlde mis on nende kogu maa suurusest rohkem kui kolmandik ja maa omanik tahab nüüd selle kõik maha müüa. See tähendab et järgmine aasta on rohkem kui kolmandik vähem tööd ka. Mis omakorda pani neid mõtlema, et ehk oleks nüüd aeg ka ise elada ja kõike nautida sest nad on tõesti 21 aastat järjest 7 päeva nädalas töötanud. Nende näost on näha et nad on nii väsinud ja tervis annab alla kuna nad tunnevad et juba jaanuari lõpus on kõvasti vähem tööd ning saavad aega ka endale, pingelangus vast. Sellega seoses ostsid endale karavani millega hakkavad järgmine aasta mööda Austraaliat ringi reisima. Ütlesin ka neile, et lõpuks ometi leiavad aega endale, elu pole ainult töötamiseks. Ja Murray tahab et ta poeg Jarrad ka rohkem ohjasid endale võtaks kuna järgmine aasta peab ta suuremad asjad kõik ise tegema ja Murray on juba nii väsinud sellest kõigest et oleks aeg pojal äri üle võtta.
See omakorda tähendab et me oleme vast viimased seljakotirändurid kes siin neil abis on. Meil on muidugi ülihea meel et otsustasime ikkagi tagasi tulla, et saame neile viimasel aastal abiks olla :)
Ja no muud muutused on perekonnasisesed mida siin lahkama ei hakka. Aga panen siia pildi farmeritest juhul kui teil nende näod meelest läinud on. Tõesti ühed suurte südametega inimesed :)
Meil ei lubatud ühtegi kodulooma ka võtta see aasta :( Raelene ütles konkreetselt et kuna tema äge kass Trevor jäi auto alla ja ta oli nii kurb siis ta ei taha ühtegi looma enam kelle pärast muretsema peaks. Aga no me saaks mingi suure ämbliku ikka ju koduloomaks võtta, või kärbse :D
Meile öeldi kohe alguses, et viljakoristus algab ilmselt alles novembri teisel nädalal siis nad leidsid meile jälle igasuguseid lolle töid teha mida nad ise ei oleks viitsinud. Me kaks entusiasti olime loomulikult nõus, aeg on raha ja niisama passida poleks viitsinud.
Saime vana töökoja 35 kraadises kuumuses puhtaks koristada, saime palke sorteerida mis oli eriti mõnus füüsiline töö sellise kuumaga, saime masinaid jälle pesta, tavotitada ning rehvidele õige rõhu panna ja muidugi kuidas meid siis ilma viljatünnide pesemiseta jäetud oleks. Eelmine aasta oli mul nendega halb kogemus, sain kuumarabanduse, nii et see aasta oli mul Raimo abis ja jõime piisavalt vett. Tegin teie lõbustamiseks paar pilti ka:
Need on need viljatünnid mida pesema pidime. Seest muidugi, väljast oleks liiga kerge ju. Ülesanne iseesesest oli kerge, pidid pea sealt alt august sisse pistma, surveveevoolik käes ja muudkui pese. Eriti mõnusaks tegi see sitane ja mürgine vesi mis sealt kaela sadas aga sellise kuumaga oli mõnus jahutav.
Siin on Raimo oma lemmikmasinaga:
Ta muidugi tahab alati sellega kohe sussi all käima panna, eelmine aasta sai Murraylt riielda ka. Ta ei tahtnud Raimole seda sõita proovida sest teadis, et talle meeldib kõikidele asjadele millel mootor on, kohe agu anda :D Ma läksin temaga kaasa igaks juhuks, et ehk minuga ei kihuta aga lõpetasime nii et mina röökisin, et lase mind maha, hüppasin esimesel võimalusel maha ja tema naeris :D Aga see aasta tassisime sellega nendest tünnidest eelmise aasta viljajääke puu alla, neid pole enam vaja. Ja sellised ägedad mütsid saime ka farmeritelt, head laiad, kaitsevad kukalt ka päikese eest.
Muide mul oli see aasta siia tulles ka kuumarabandus. Olin kaks päeva voodis. Ju selle pärast et ennem Melbourneis nädal aega olles oli ainult 7 kraadi sooja ja nüüd siia tulles kohe 30, niitis natuke jalust ära küll.
Me oleme nüüd nädala juba traktoriga põllul rallinud ja viljakoristus on täies hoos. Kiiresti tuli kõik eelmisest aastast meelde. Isegi mul kellel kipuvad kõik asjad ununema :D Püüame sellel aasta ettevaatlikumad olla kuna nüüd saime teada et tegelikult oli traktoril nii mõnigi asi katki. Muidugi meie kaela midagi ei aetud aga see aasta võtame asja tõsisemalt. Pole odav neid kalleid masinaid parandada. Samas vilja sees sõites ei näegi kõiki auke ja kühmusid et kahjustusi täielikult vältida. Nokk kinni, saba lahti.
Meil on päris palju vabu päevi siin olnud, käisime ühel päeval Lancelineis, mis on mööda rannikut Perthist põhja poole. Mõte oli randa minna aga seal olid hoopis pilved. Läksime hoopis liivamägedele möllama. Seal sai liivalaua ka rentida aga me seekord jooksime seal niisama ringi. Tegime naljakaid pilte ja nautisime niisama. Panen siia Raimo klounipildid ka, saime korralikult naerda ikka. Ma saan alati tasuta naerutunde :D
Siin lõpetame ja varsti uued jutud :)
