Käisime Melbourneis ja talv on käes

Tere kõik see pere.
Viimane postitus oli üle kuu tagasi, häbi-häbi, püksis pole käbi, nii et elu läheb edasi :D

Paar muutust on toimunud selle aja jooksul, panen teile siia kõik kirja, et mu emal ka elada laseksite ja ei peaks tema käest kõike uurima ;)

Raimo sai väga hästi tasustatud töö.
Nimelt, nendel ehitustel kus ennem töötas ja muid juhutöid kõrval tegi, ta enam ei tööta vaid nüüd on trammitee ehitusel. Meil ehitatakse peatänavale trammiteed ja Raimo sai oma jalka tiimikaaslaselt tööpakkumise seal tööle asuda. Praegu teeb lihtsaid asju, töö trammiteedel algab ilmselt kuu/paari pärast. Palk on väga hea, tunnis saab 32 dollarit. Pluss kui teeb tõstukiload ja esmaabikoolituse, tõuseb palk veelgi ning öötöö eest saab 500 dollarit. Riigi poolt tasustatud töö, selle pärast ka nii hea palk. Ehitusmeestel on siin üldse lihtne elu. Kui vihma ei saja, on tööd alati. Ma võiks ka vabalt kraavi kaevata selle raha eest :D
Praegu on kõik okei ja tundub et sellele tööle jääb Raimo pikemaks ajaks kui kaheks kuuks.

Mina andsin lahkumisavalduse.
Homse ja reede töötan veel Credit24-s. Rääkisin eelmises postituses et saan palgalisa, uusi tööülesandeid ja kõik oli okei aga selles firmas on muud probleemid millest ma siin blogis avalikult ei kirjutaks ja need on tõsisemad kui lihtsalt minu jonn sealt ära tulla. Vaimne tervis on minu jaoks olulisem kui töötada hea palga eest negatiivses töökeskonnas.
Olen siin CV-d saatnud, mingi töö ikka leian. Kasvõi ajutiselt kui konkreetsema töö leian. Pluss siis ongi rohkem aega joonistada. See nii unarusse jäänud, et ongi vahelduseks hea kui nii palju tegutsemist ei ole.

Muude asjade suhtes pole eriti midagi muutunud. Raimo elab ikka jalkaväljakutel ja piljardisaalides ning mina paberi taga ja jõusaalis. Kõik toimib :D

Käisime Melbourneis keset kuud nädalavahetusel. Raimol olid piljardi meistrivõistlused 9pallis. Seekord läksin kaasa, tahtsin ka ringi trippida ja näha. Piletid läksid natuke üle 400 dollari edasi-tagasi, lennujaamast rentisime auto, et ilma ka näeks ja ööbimise saime tasuta kõik 3 ööd. Raimo tuttav võttis meid avasüli vastu ja nende juures oli nii äge et plaanime tõsiselt mingi aeg Melbournei ja nende juurde elama minna. Aga eks näis ja vaatab mis saab.
Võistlusel läks Raimol nii ja naa. Esimesel päeva kõik mängud ja teise päeva esimese mängu mängis väga ilusti aga peale seda oli kõik kuidagi vale. Mingi ärevus sees ja enam midagi välja ei tulnud. Aga no Raimo ise ütles ka et ta polnud üldse selle võistlusega rahul. Tal oli potensiaal see vabalt kinni panna. Muud ei saagi teha kui õppida ja teinekord paremini.
Kui võistlused läbi, läksime uurisime natuke Melbourni lähiümbrust ka. Sõitsime linnast tunni aja kaugusele rannikule kus pidi tervet Melbournei nägema. Koha nimi on Sorrento Back Beach. Päike paistis nii eredalt, et ei näinud me mingit linna :D
Jalutasime seal radadel mäkke ja alla ning tegime mõned pildid ka:

Kivil istub väike konn.

Ookean oli selle päeval väga tormine ja nii külm oli kuigi päike paistis.

Ma ei suuda siiamaani ära imestada seda teistsugust ilu milline loodus siin on. Ikka veel on kõik ulmekena.


Raimo siin vahepeal võitis ühe piljardivõistluse. Tõmbas Austraalia piljardiässadele koti pähe nagu nauhti. Palju kära käib siin Raimo ümber, et kes see selline on kes nii hästi mängib :D

Rääkides ilmast siis hakkab juba väga külmaks minema. Täna hakkas ametlikult talv kolmeks kuuks. Hommikuti ja õhtuti saab vahepeal isegi lõdiseda. Kraadid on päeval 20 ringis, hommikul ja õhtul ning öösel 10 ringis, kohati isegi vähem. Kuid vahelduseks on jahedus täitsa mõnus. Saab pikki pükse kanda, jesss :D
Pluss saab lahtise aknaga magada ja värsket õhku on rohkem kui kopsud sisse hingata jõuavad.
Ilm on salakaval küll, ei tea mida selga panna hommikul välja minnes. Küll on külm ja siis soe, nii et terve kapp kaasas igaks juhuks :D


Uued seiklused uues postituses, doodles :)

Millega toimetanud oleme ja käisime Manlys

Pole väga uudiseid teile rääkida, selle pärast ei ole ka blogi kirjutanud. Panen olulisemad asjad siia kirja :)

Raimo kokatööd vahepeal teinud ei ole. Eestis töökaaslastelt kingitud uhke nuga seisab oma ilusas karbis sahtlis. Teda tõmbab pigem sinna ehituse poole. Ei imesta üldse, hea raha ja lihtne stressivaba töö. Kokana Sydneys tõesti midagi ei teeni. 

Teeb praegu igasugust tööd, niidab muru, on ehitusobjektidel abiline. 

Jalgpallis käib ikka mitu korda nädalas nagu kord ja kohus aga jõusaali väga ei jõua sest ta on kas tööl, jalgpallis või piljardisaalis.
Piljardis juba õpetab siin noori. Küsib väikest tasu ja küll need asjad veel rohkem paika loksuvad kuna huvi on suur. Ehitusel töötamise eelis ongi töögraafik. Esmaspäevast reedeni, hommikul kell 7 tööle ja 15.30 tööpäev läbi, õhtul jalkad ja piljardid. Jõuab kõike teha mis tahab. 

Hetkel on Raimo nädal järjest tööl käinud, nüüd tuleb teine otsa. Läheme 13-14 mai Melbournei. Tal seal Australian Open 9-pallis ja plaanime seal natuke ringi vaadata nii palju kui jõuame. Kogume rahad tasa :)

Mina töötan ikka Credit24-s. Ei tule sealt ilmselt lähiajal küll ära. Sain palgatõusu ja mõned kohustused juurde. Selle pärast ei olegi blogi kirjutanud et vahepeal oli 17 järjestikust tööpäeva ja nüüd pühapäev ja täna on ainsad vabad päevad olnud. Oli vaja üks projekt kiiremas korras tööle saada. Töö on põhiliselt sama mis Eestis Jyskiski - protsesside võimalikult efektiivseks tegemine. Nii et tunnen end kui kala vees. Vaatan kuhu see teekond mind viib.

Jõusaalis käin ikka ilusti aga joonsitamiseks pole viimasel ajal nii palju aega olnud. Ehk nüüd kui enam tööl nii palju endast andma ei pea, leian aega ka selleks.

Kodu on meil sama mis eelnevalt. Ei jõudnud midagi otsima hakata. Kõik jooksis nii kokku et mina pidin tööl ületunde tegema ja Raimol olid omad asjad ning juhtuski nii et ei jõudnud üldse kortereid vaatama hakatagi. Kuid järgmine kord kui uue kodu otsimiseks läheb siis kindlasti ei taha kesklinna. Ülemõistuse palju inimesi ja nad söövad energiat. Ilma parkideta oleksime ammu siin hullud. Natukene kesklinnast välja minnes on juba väga mõnus rahulikum. 

Ööelu fännidele on see koht kindlasti super aga meie oleme lihtsalt teistsugused ja 24/7 purjus ning räuskavad inimesed tänavatel ei ole meie teema. Kusjuures alkohol ja muud ained on siin väga popid. Võib-olla tundub nende mõju all olevaid inimesi rohkem kuna üldiselt on ka Sydneys 5x rohkem inimesi kui kogu Eesti peale kokku. Seega kontrastsus paistab silma. Ei imesta ka kuna raha liigub siin väga palju ja loogiline et kõike kergelt kätte saab.

Ilm on siin täitsa külmaks isegi läinud. Kui päike paistab on mõnus 24 kraadi, tuul on jahedam kui kuu tagasi ja kui päike loojub ning varahommikul on täitsa külm. Saapad jalas ja midagi soojemat seljas.

Käisime üle pika aja mõnda põnevat kohta avastamas. Oleme pikka aega plaaninud Manlysse ning lõpuks see võimalus tekkis kui meil mõlemal vaba. 

Ikka pole ära tüütanud see ilus loodus siin. Manly ise on hoopis teistsugune kui kesklinn. Seal on uhked majad ja mõnus rahulik. Tundub väga turistikas olevat. Samas mõnus ja positiine paik kus päev veeta.

Manly on poole tunnise praamisõidu kaugusel, maksis ainult 7 dollarit edasi ja 3 dollarit tagasi. Teepeal olid vapustavad vaated. Peab rohkem aega leidma et ringi vaadata. Saime järjekordselt kinnitust, et looduses olemine mõjub hästi. Ilma pikema jututa, siin on mõned meenutused pildis:

 
Härra Teesaare lemmik hetk tripist - magusalett. Loomulikult ei saanud ilma kotitäieta koju tagasi tulla ju :D

Eputrilla pepu lilla

Terve üks rannaosa oli selline kirju.

Muide Raimo õrritas seal neid laineid, sai lõpuks karistuse kätte. Üks suur laine lendas tal üle pea :D

Nonii, pildimaterjal on olemas.

Polegi muud midagi hetkel lisada. Olge sõbralikud ja teinekord uus jutt :)

Raimo piljard ja Janne joonistused ja tibu

Helloo, aeg jälle siinmaal et peaks ühe postituse kokki klopsima. Ma olen oma joonistamisega nii hõivatud olnud et tihti viimane asi mida õhtul teen on pliiatsi ära panemine ja kui õhtused vahetused tööl olen, veedan hommikupooliku joonistades. Muidugi olen hakanud ilusti jälle jõusaalis käima. Seljaviguastuse tõttu jäi ligi 8 kuud korralik trenn tegemata ja tundsin seda juba võhmas ja jõudu ei olnud enam nii palju. Motivatsiooni väga käia pole hetkel aga sain omale samasuguse motivatsioonivaese töökaaslase ohvriks kes ise ka üksi käia ei viitsi, nii et asi hetkel toimib. Juba on energiat palju rohkem ja enesetunne parem kuigi oleme vast 2-3 nädalat käinud ja ilusti 4-5x nädalas.

Joonistamisega on mul kurvad lood just selles osas, et ma ei taha üldse enam portreesid teha. Ei huvita lihtsalt ja ei ole tahtmist, viitsimist, püsivust ja ei meeldi. Kuid hea meelega joonistan mandalaid mis nõuab väga palju püsivust aga ju see meeldib rohkem kuna näen kiiremat progressi ja tulemust. Pluss see mõjub nagu mediteerimine mis on omakorda hea.
Eelmises postituses ütlesin et mul on suured plaanid joonistuste osas ja ei taha neid veel väga avalikustada kuni asjad rohkem jooksma saan aga kui tahate panuse anda ja kellel on Instagramis konto, jälgige mu joonistuste kontot  pencilworkbyjanne :)
Panen siia pildimaterjali ka mille kallal usinalt töötanud olen:

Jätkan samas vaimus ja ehk poole aasta pärast saan juba rohkem infot anda. Põhjus miks rääkida ei taha on lihtne, tahan enda jaoks asjad väga selgelt välja mõelda ennem kui kuulutama hakkan, aus mu meelest :)

Muide kes Raimot hästi tunneb siis ilmselt imestab aga ka tema joonistab mandalaid :D Ükspäev ütles mulle et talle näidise ette teeksin ja tema ära lõpetaks. Väga hästi tuli välja, olin väga imestanud. Tal aitab see samamoodi piljardi mänguks vaimselt tasakaalus olla. Tõestus et ma ei valeta on siin:

Ma ei suuda ära imestada kuidas ta kumera joont joonistades teeb sirge joone samamoodi nagu tema ei suuda ära imestada kuidas mina piljardis otselööki mööda löön :D

Rääkides piljardist siis ta on siin neli karikat võitnud ja käib piljardisaalis nagu boss ringi. Kui uksest sisse astub öeldakse kohe oii tere master või master jõudis :D Ega selles saalis väga kogenud mängijaid ei käi, kõik on niisama tavatasemel harrastajad. Ju selle pärast vaadataksegi teda kui tulnukat et kust planeedilt ta pärit on et nii mängida oskab.
Just hetkel kus seda postitust kirjutan lendab Raimo Melbournist ühelt piljardivõistluselt tagasi kus ta napilt jäi ilma veerandfinaali kohast.. Aga eks ongi häid ja halbu päevi, tuleb vigadest õppida ja järgmine kord endast parem olla.
Piljardiga on tal suuremad plaanid. Nimelt tal siin üks sõber Tomm kes piljardisaali ehitab. Tahab sinna väga saali juhatajaks saada kuna nagu ta ise ka ütles, Tomm ei leia paremat inimest kui tema kes sellest alast kõike läbi ja lõhki teab. Pluss Raimo tahab väga siin koolitusi anda ja kuna Sydneys keegi neid ei anna siis on see päris hea võimalus. Hobi oleks töö, mida rohkem tahta eks :)
Ehk lähiajal saab midagi täpsemat selle plaani osas teada siis teame ka rohkemat infot anda.
Hetkel käib Raimo tööl siin ja seal. Küll kraavi kaevamas, kipsplaate seina panemas, värvimas, mööblit kokku monteerimas. Senikaua kui piljardisaalitöö on lahtine peab ta midagi muud tegema. Ehk saab järgmisest nädalast millalgi raudteele tööle. Tal jalgpallis tiimikaaslane seal kuskil juht ja lubas Raimo sinna sebida. Raudteel on päris hea palk.

Mina olen ikka Credit24s tööl. Pole hakanud uut otsima kuna muidu jäävad korteri ja töö otsingud samale ajale ja mõlemat koos ei jõua. Tahame siia korterisse edasi jääda, ajamegi praegu asju et maakler ikka meil siin edasi olla laseks. Vahet pole see pool aastat, siis liigume nii kui nii farmi tagasi kui kõik plaanid vastavalt lähevad kuna järgmise aasta alguses peame hakkama otsima sponsorviisa variante kus peame nii ehk naa paikseks jääma ja usun et farmis saamegi kõik plaanid ilusti tehtud.

Farmist rääkides siis farmeritega suhtleme siiani. Rohkem Raelenega kuna ta selline vorstisuu juba on, tuleb igasuguse jamaga alati kaasa :D Nad ikka küsivad kuidas läheb ja kirjutan ka ise tihti, saadan pilte ja muljeid. Nemad arvavad et meile siin suurlinnas nii väga meeldib et ju me farmi uuesti ikkagi tagasi ei lähe kui juba seda elu siin maitsta saame, kuid meil on just vastupidised mõtted peas. Mõlemad ei tahaks nii kesklinnas elada. Kui siis kuskil ääres aga see möll ajab hulluks ja mina tunnen küll et tänaval käies inimesed lihtsalt imevad energiat.

Aa, nõudsin Raelenelt meie tibust pildi ja sest ta on juba täitsa suur tegelane ju.

Vaadake kui eriline ta on :D Pole elusees sellist tibu näinud, ta on ikka omamoodi oma karvaste jalgadega. Kui farmi läheme, vaatame kohe üle kas õpetatud lollused on kanaajul ikka meeles või peame nullist alustama. Pluss farmerid hoiavad teda õues aga me kavatseme ta ära hellitada ja ikkagi tuppa lasta ja teha mis hing ihaldab :D

Kauaoodatud uudised ja kurikuulus Bondi rand

Teate ausalt kui töötada esmaspäevast reedeni nagu kohusetundlik kontorirott ikka, siis muuks väga aega ei jäägi. Eriti siis kui graafik on üks nädal 10.00-18.00 ja teine nädal 14.00-22.00 ja härra Teesaar arvutit kasutada ei oska, et ise postituse teeks, ausõna :D

Teemasid on hetkeks kogunenud niivõrd palju, et ma ei pane neid ühte postituss kokku vaid alustan mõnega täna ja kirjutan varsti uued teemad :)

Alusan sellest mis meil töödega toimub. Olen ikka Credit24s laenuhaldur kuid tunnen ise et kauaks enam sellesse ettevõttesse ei jää. See pole päris minu teema ja ma ei jõua mitte midagi muud teha peale töö ja eriti saab kannatada joonistamine, tahaks rahulikult 3x nädalas hommikust õhtuni paberi taga istuda ja joonistada. Mul on suured plaanid joonistamise valdkonnas kuid ma praegu nendest ei räägiks, annan teada siis kui asjad rohkem liikuma hakkavad :) Hetkel seda võimalust ei ole, et saaks piisavalt aega joonistamiseks. Kuid kui oleks, peaksin väga hea töö saama kus selline võimalus tekiks, näiteks pikad 12h tööpäevad. Eks näis kuidas asjad välja kujunevad.

Raimo töötas eelmise posituse järgi ehitusel koos korterikaaslase Kristjaniga. Seal pole ta enam 2 nädalat olnud kuna töö sai otsa ja töödejuhataja ei saanud objekte juurde ning rahadega läks tal kitsaks, nii et peab ise ka nüüd käpad mustaks tegema, teate küll seda värki :) Peale seda otsustas Raimo et läheb vahepeal kuskile kokaks, senikaua kui kuskile uuele ehitusele saab. Noast, kokapluusist ja köögilõhnadest on tal siiani kopp ees, selle pärast ka otsus et hetkel pikemalt kokana töötada ei taha. Sai ühte restorani kus lubati kogu maailm kätele tuua aga nagu austraallased ikka, ei tasu neid kunagi uskuda ennem kui oma silmaga tulemust ei näe ja nii läkski, tegelikult võeti ta ettevalmistuskokaks ehk ta sai köögi taga nurgas päev otsa ainult hakkida, kuid sellest sai Raimo teada alles siis kui peale nädalat seal töötamist ülemus saatis sõnumi, et me ei vaja enam ettevalmistuskokka. Jah siin käivad asjad nii, ei raatsita helistadagi, veel vähem kohale kutsumisest ja arutamisest rääkida. Samas pole akahju ka kuna Raimole nii kui nii seal ei meeldinud, oli pigem kolme kordne taandareng. Selle viisa piirangud ongi need, et tööandaja võib su päeva pealt lahti lasta ja töötaja ise võib samamoodi päeva pealt lahkuda. Igatahes. sai oma näruse palga õnneks kätte kuna lepingut ju ei olnud veel. Kuid ausalt teisel pool Austraaliat elavad kokad või sees. Siin saab söögikoha juhataja sama palju palka kui Perthis tavakokk. Ongi nüüd küsimus kas tasub Sydneysse selle koha pealt jääda kui otsime sponsorlust just Raimo kokaoskuste järgi.. Samamoodi on elamine Sydneys kallim... jumal tänatud et kumbki meist kaalude tähtkujus ei ole, muidu kaalukski ja ootsusele ei suudaks tulla. Küll me hakkama saame :D
Nüüd see nädal on Raimo ühe eestlasega samal objektil, saab oma labidaga töötamise oskusi lihvida nii et ise ka ei usu. Läbi une kaevaks juba kraavi valmis :D Täna, homme ja laupäeval töötab ka seal. Töökuulutus on tal ilusti üleval, just saatis sõnumi ka et sai kaks pakkumist, homme läheb 25km kaugusele vestlusele. Kaugus on ükskõik kuna siin rongiliiklus väga hea. CV tegi muidugi vägeva, pani kirja kõik tegevused mida ta kunagi teinud ei ole ja veel mõned mis ehitustööl vajalikud oleks. Ausalt kui ma tööd otsima hakkan, teen samamoodi. Kusjuures väga paljud nii teevadki, uurid natuke ameti kohta kuhu kandideerid, teed vastava CV ja suure tõenäosusega saad tööle. Ma aus inimene, tahtsin õige infoga mandreid liigutama hakata aga näed, tõde ei maksa tänapäeval midagi.

Muide meil saab kuu pärast korteri üürileping läbi. Peab hakkama juba praegu korterit otsima kui õigeks ajaks uut elamist tahame, siin on konkurents väga suur ja peab varakult variante kaaluma. Oleme mõelnud oma hetkeste (kas selline sõna on üldse olemas? :D ) korterikaaslastega uuesti üürida kuid neil üks aga, nimelt Triinul saab juulis viisa läbi ja nad pole kindlad mis üldse saama hakkab. Nad nii ägedad, nendega üüriks kindlasti veel. Teine variant on kahekesi vaadata kuskile midagi kuid siis on nädala üür ligi 100 dollarit kallim kui mitte rohkem kuid mugavus maksabki. Kolmas variant on üürida maja näiteks kolme magamistoaga ja mõned eestlased veel majja võtta. Eks näis ka selle koha pealt mis saama hakkab.

Rääkides ilmast siis märtsi alguses algas sügis, ma ei tea muidugi mis otsast aga märgata väga ei ole. Kohati on natuke jahedam tuul kui muidu aga päeval on ikka 30 kraadi ja väga niiske. Mõttetu oli see juuksesirgendaja üldse kaasa võtta. Teed ilusa soengu ja välja minnes oled lammas, räägin endast muidugi :) Meigist ei saa üldse midagi rääkida, välja minnes tuneb kohe et mingi kook on näos :D Aga igale probleemile on lahendus- juuksed kinni ja ei meigi :D
Ma olen paaril korral täitsa mõelnud, et no natuke jahedamaks võiks minna sest see kammib täiesti ära. Tõesti on tore kui iga päev saad lühikeste riietega käia aga teisalt mõjub see kehale kurnavalt. Vingumine ei aita kunagi, nii et oleme ikkagi rahul sellega mis meil on ja kõike tuleb nautida ja meel hea hoida :) Rääkides heast meelest siis inimesed on siin kurjad. Meenutab veidi eestlasi, ärge isiklikult võtke, meie tutvusringkonnas ei ole torisejaid :D aga siin tõesti on kurjemad inimesed kui teisel pool Austraaliat. Räägin just tänavapildist. Ma alatihti naeran oma ette kui kuskile lähen, naudin ilma, muusikat kui seda hetkes kuulan ja alati saan halvustavaid pilke. Kusjuures olen täheldanud et just naistelt. Mehed naeratavad vastu. Ju naised ongi ussid vist :D

Rääkides meestest siis ma olen siin ühe peale kurjaks saanud. Nimelt kui kuskile üksi kõnnin (leian tihti ennast pigem kõndides kui ühistransporti kasutades) siis on juba mitu korda mind meeste poolt rajalt maha võetud. Kõnnin omal sammul, naudin lihtsalt olemist ja siis hüppab mingi mees mulle ette lausega ''ma nägin sind mööda kõndimas ja tundsin et pean sulle järgi jooksma, sa oled nii ilus ja sinus on midagi nii paeluvat'' :D Kusjuures kõik on küsinud kas ma olen kunstnik, väga imelik kas see paistab niimoodi välja või :D Igatahes, ma olen alati nendega kaasa läinud, lihtsalt huvi pärast et näha kuidas nad püüavad, las inimene räägib kui tahab, jumala eest, mina ei keela. Ma tean ma olen paha inimene :D
Mõnega on olnud päris huvitav vestlus, kuni sinnamaani kui kutsutakse kohvile ja olen küsinud kas võin Raimo kaasa võtta, siis öeldakse eeeee ma ei usu et see hea mõte on. Mhmh Raimo on kuri mees jah, kütab kõigile sisse :D Tegelt miks keegi ei ole nõus et Raimo kaasa võtan on ilmselge, meeste põhieesmärk elus on jahtida ju, konkurents toob ainult probleme ja enamuse jaoks mehe ja naise vahelist sõprust pole olemas. Lihtsam on probleemidest eemale hoida. See on pikem teema millest olen nõus lõputult arutama aga see selleks :) Mida selle jutuga tahtsin öelda on see, et ühel päeval kui samamoodi koju jalutasin hüppas mu ette järjekordne jahtija kuid ta oli teistsugune. Tekitas minus negatiivse emotsiooni. Esiteks ta tungis minu õhuruumi, teate küll kui keegi tuleb ebameeldivalt lähedale. Teiseks mul ei tekkinud kordagi tunnet et temaga suhelda tahaksin sest ta ausalt oleks mind seal samas suudelnud ja kolmandaks ta ei tekitanud minus mingit huvi. Uuris ja puuris oma küsimustega kuni ütlesin, et ma pole huvitatud ja olen suhtes. Ta poleks seda justkui kuulnudki ja küsis edasi, kordasi jälle et pole huvitatud. Lõpuks kui sain aru et ta ei jäta järgi, soovisin talle jutu vahele ilusat õhtut ja jalutasin minema. See pani mind mõtlema kui erinevad inimesed on. Kuidas üldse on võimalik inimesele sümpaatne tunduda kui oma jura endasi aetakse ja üldse teist ei kuulata? Järjekordne näide kuidas elu meid kõiki erinevalt kasvatab.

Aitab maailma lahkamisest. Kindlasti tahate pigem mõnusaid soojasid rannapilte näha, ise olles karupükstes, sooja pleedi sees või nutikindaga bussipeatuses telefonis skrollides :
Käisime paar nädalavahetust tagasi maailmakuulsas Bondi rannas. Ei saanud meie aru miks inimesed sellest nõnda vaimustatud on, Lääne-Austraalias on palju ilusamad rannad :) Aga eks see lumivalge liiv ja mõnusad lained on eestlase jaoks alati lummavad :)

Sellel päeval väga laineid ei olnud. Räägitakse et Bondi rand on surfarite meelispaik just vägevate lainete pärast. Teinekord peab sinna tagasi minema, tahaks oma silmaga ka need ära näha. Liiv oli nii kuum et põletasin tallaalused ära :D
Rand muidu nagu rand ikka, olen kindel et siin on palju ilusamaid kohti kus päevitada ja ujuda. Küll ne need ka läbi käime :)

Nädalavahetusel teen uue postituse.
Teile tsau ja mina hakkan tööle liikuma :)

Kuidas Raimo on ehitusmees ja Janne laenuhaldur

No tere tere kõik see pere.
Ei aita siin mingi vabandus miks kirjutanud pole, asun kohe asja kallale.
Viimati rääkisin Sydney esmamuljetest, ega need siiani muutunud pole. Ilm on natuke rohkem Eesti suve moodi kui Perthis oli, nimelt on rohkem vihma kui teisel pool Austraaliat kuid kohalikud räägivad et nii vihmast suve pole ammu olnud. Ma ütleks et isegi mõnus vahelduseks sest kuumus farmis ajas vahepeal ikka pea väga sassi, siin on vähemalt õhku mida hingata.
Hea on iga päev välja minna teades et ei pea midagi soojemat peale panema ja plätud ning päikeseprillid on parimad sõbrad.

Inimesed on siin kurjemad kui Perthis olid. Meenutab natuke eestlasi kes tänaval vastu tulles pikudega tappa tahaksid. Eile skaipisin emaga ja rongis sõites näitasin kui ägedad istmed on, et saab seljatuge ühele või teisele poole panna, saab valida kas sõidad selg ees või nägu ees ja selle ajal sain kurjasid pilke. Mind ajas muidugi naerma kui hindavad inimesed on. Täitsa ükskõik nendest :D

26. jaanuar oli siin Austraalia päev. Seda tähistatakse igal pool Austraalias. Sydneys sai kõikvõimalikes parkides kontserte nautida. Oli palju mida vaadata ja süüa. Käisime ise Ooperimaja juures kontserdil uudistamas mis seal toimus. Rahvast oli rohkem kui inimesi ja käima pidi aegluubis. Kõndisime üle Harbour silla, sealt nägime kuidas kõik jahid ja laevad showd tegid. Panen siia pildimaterjali ka, on huvitavam:

Kui siit pildilt vaatate paremal ees reas on natuke madalamad majad, siis meie elame seal madalate ja nende taga kõrgete vahel. 

Mida veel teinud oleme?
Peaaegu iga õhtu käime ooperimaja ja silla juures jalutamas ja pargis istumas. Ei taha üldse kodus passida kui siin on nii mõnus ilm ja palju mida nautida.

Pole kusjuures kordagi siin randagi jõudnud. Kaks esimest nädalat kulusid mul töö otsimisele. Kusjuures kui siin praegu niimoodi ütlen siis meil sai täna kuu aega Sydneys. CV-d saatsin vast 100, kappasin jala kõik võimalikud kauplused läbi ja anusin et nad mu tööle võtaksid. MITTE ÜHTEGI kutset ei tulnud. Ise arvan et mul on liiga hea CV, oleks võinud muidugi valetada et olen ainult klienditeenindaja olnud aga tahtsin õige töökogemusega proovida, ilmselgelt see vairant ei töötanud. Või teine variant et nad ei taha võtta working holiday viisaga töötajaid kuna sellel on piirang, et ühes ettevõttes tohib töötada maksimum pool aastat ning jaekaubanduses on nii kui nii töötajate vahetumine suur ja viimane mis nad tahaksid oleks veel üks mitte püsiv töötaja võtta.
Nii ma siis olin ilma tööta 2 nädalat ja mõtlesin juba et pean oma eluhirmuga silmitsi seisma ja restorani teenindajaks minema. Ausalt see on miskipärast viimane asi mida teeksin. Õnneks sinnamaani asjad ei läinud ja kaks nädalat tagasi käisin Credit24s vestlusel, et põhimõtteliselt inkassona tööle hakata kuid see polnud mida mina tahtsin ja ma polnud täiesti sobiv kandidaat samuti. Selle asemel sain samasse ettevõttesse laenuhalduriks ehk minu igapäeva tööks on väikelaenude läbi töötlemine kas klient saab laenu või mitte. Niimoodi öeldes tundub lihtne kuid tegelikult on seal väga detailsed nüansid mida peab teadama. Töökaaslased on mul ägedad, kõik on noored  ja lahedad. Nii et hetkel sobib see töö igati.

Raimo sai alguses kohe kokana tööd ja pani oma CV ülesse Gumtreesse kus kõik osta-müü-vaheta-kandideeri jne kuulutused on ning sai kohe portsu pakkumisi. Käis usinalt vestlustel ka. Peale seda kui tema ülemus 4 päeva ei öelnud millal Raimo tööle minema peab, mõtles ta et nii ei saa asju ajada ja saatis ülemuse peesse ja hakkas edasi otsima. Nii ei saa öelda töötajale, et homme pead tööle tulema või et töötaja peab ise nagu tikutulega ülemust taga ajama, et graafikut teada. Ja siis oli Raimo nädal aega tööta, käis vestlustel kuid midagi kindlat polnud ja ta valis ka, igasse kohta ka kohe tööle minna ei tasu. Kuna meie  äge korterikaaslane Kristjan töötab ehitusel siis Raimo küsis et ehk saaks ka sinna. Mõeldud tehtud, Kristjan rääkis ülemusega läbi ja sellel nädalal on Raimo labidaga rohkem tööd teinud kui kogu elu jooksul kokku, kilomeetreid seinu värvinud ja korraliku joodiku päevituse saanud. Mida rohkem tahta :D
Järgmine nädal saab veel seal töötada ja kui hästi läheb, saakski sinna tööle jääda sest palk on mustalt kätte ja mitte üldse halb.

Mida veel teinud oleme? Mina olen joonistanud, üllatus üllatus. Raimo käib siin kõivõimalikes kohtades piljardit mängimas ja tal on siin juba selline maine, et teda ei taheta võistlustelegi lasta sest ta on liiga hea, ei taheta et algajate võiduvõimalused kohe prügikasti viskaks. Raha peale ka keegi mängida ei viitsi sest Raimo on liiga hea. Aga siin kodu lähedal piljardisaalis on iga teisipäev võistlus kus kõik võivad osaleda ja ükskõik mitu korda. Sealt on kahe karikaga koju tulnud. Ilmselt saadame varsti kohvritäie karikaid Eestisse :D

Vaadake kui blond ta on :D Ma olin ka vahepeal kui juukseid ei värvinud, pleekisin korralikult ära.

Raimo käib muidugi siin kõik jalgpalli trennid ja võistlused järgi mida ta teisel pool Ausrtaaliat teha ei saanud, nii et esmaspäevast reedeni on tööl, esmaspäeva õhtul jalka, teisipäeval piljard, kolmapäeval piljard, neljapäeval jalka, laupäeval jalka, pühapäeval piljard :D Ja minu jaoks on tal aega ainult reedel :D
Piljardis käib nii palju sest ta on siin ühes tiimis kus on võimalik võidu puhul Las Vegassesse saada ja võistlused kestavad 3 kuud.

Homme pidi ilus ilm tulema, ehk saan ka ilusa jume ja Raimo saab oma t-särgi seljast ära päevitatud.
Hetkel lõpetan ja räägime teine kord :)