Mida me jälle siin farmis teeme?

Tsau,

kõigepealt uudised kuidas Raimol eelmisel nädalavahetusel Melbourneis Austraalia meistrikatel läks. Ta sai ju põhivõistlusele edasi aga teisel päeval pidi kohaga 16 parima hulgas leppima. Mängis ise halvasti ja selle tasemega mängus ühest veast piisabki et kiid kotti tagasi pakkida ja koju minna. Nüüdseks on tal piljardist mõneks ajaks kopp ees, sai ju iga nädalavahetus võistlustel käidud. Saab muid asju ka teha :)

Jõudsime 24ndal farmi tagasi. Kes selle blogi uued lugejad on, siis ütlen et oleme siin juba teist korda. Eelmise aasta farmitöö kohta saab lugeda siit:  http://raimojajanneau.blogspot.com.au/2015/10/too-pildis.html
Otsustasime juba eelmine aasta kui siin töö lõpetasime et tahaksime see aasta ka kindlasti siia tagasi tulla. Siin omaette majas elades harjub ära selle luksusega :D Ja kui farmerid on ka ilmselt Austraalia kõige ägedamad inimesed siis tõmbab nagu magnetiga siia tagasi küll. See aasta on muidugi olud natuke teistsugused kuna me teame mis töö osas ees ootab ja suurema osa sigadustest saime eelmisel aastal juba ära tehtud.
24ndal lendasime Perthi ja Murray ja Raelene tulid mõlemad meile järgi. Ostsime linnast kõik vajalikud asjad juba ära, et õhtul ei peaks hakkama enam kuskile sõitma. Farmeritega tegime kokkuleppe et me ei pea farmi jaoks autot ostma vaid saame kasutada mõnda nende masinatest. Nad olid ostnud päkkerite Ford Falconi millega Raelene sõidab aga teades neid ma usun et nad ostsid natuke selle meie pärast ka sest raha neil on, miks nad peaks mingi romu endale ostma :D Nii et selle autoga võime sõita kui vaja poodi minna näiteks. Töö ajal sõidame ikka kastikaga millega eelmine aastagi ringi paarutasime.
Kui nad meid lennujaamast peale võtsid, saime kaua oodatud tugevad kallistused tehtud ja farmi poole sõit hakkas pihta. Midagi muutunud pole, ikkagi siinpool Austraaliat on inimesed palju sõbralikumad kui teisel pool. Murray ja Raelene on ka ikka samaägedad ning nagu arvasime, hakkas kahe tunni jooksul farmi sõites korralik rõvetsemine ja ropendamine pihta :D Nendega ei saa teistmoodi, kõik jutud keeratakse naljaks :D
Praegu nädal aega saime puhata. Ei osanud olla alguses üldse, kuidagi harjumatu oli. Arvame et olime linnaeluga juba nii ära harjunud et imelik oli siin vaikuses olla kus kõige rohkem näeme kaheksat inimest korraga. Farmerid said aru ka et me ilmselt väsinud ja tahame sisse elada, nad ei hakanud meid iga päev tüütama oma tegemistega. Nüüd on juba parem :)
Homsest peaksime mingid tööd juba saama, Murray ütles et leiab meile igasuguseid vastikuid asju teha kui raha teenida tahame. Me niisama passida teist nädalat küll enam ei viitsi.

Sai siin juba korralikult naerdud. See pere ikka ei muutu, huumorit on neile kuhjaga antud. Näiteks Sarra ja Jarradi lapse Hunteri pissiseid mähkmeid üksteisele näkku visata on nende jaoks väga naljakas ja okei :D

Kuna siin on soojem kui teisel pool Austraaliat siis tahtsime seda vabat nädalat ära kasutada ja kuskile randa minna. Läksime Moore jõe äärde kus on jõgi ja ookean liivavalliga eraldatud. Mõte oli muidugi sinna karavaniparki telgiga ööseks ka jääda aga kuna oli väga külm tuul siis oleksime ära külmunud. Hea et ei jäänud ka, öö ja järgmine hommik olid tormised ja ranniku ääres oli veel eriti.
Aga sellegi poolest saime üle aasta jälle Lääne-Austraalia randa nautida. Paar pilti ka:

Täna käisime siit poole tunni kaugusel Bindoonis kus pidi olema turg. Lootsime värskeid puu-ja juurvilju saada aga pakkuda oli vaid apelsine mida mitu kotti võtsime. Pidime ikkagi Northamisse sõitma ja sealt tavapoest kõik värske ostma. Vaba päev nii kui nii, võis sõita küll. Sain ka rooli üle pika aja. Viimati kui autoga sõitsin oligi eelmine aasta farmis. Sydney on selleks liiga hull, hea meelega käisin jala või sõitsin rongiga.

Muide Murray rääkis ka et see aasta võib viljakoristusega kauem minna, kuni jaanuari alguseni isegi. Eelmine aasta lõpetasime juba ennem jõule. Aga kuna see aasta oli olnud jube kole ja vihmane talv siis nüüd võtab kauem aega et vili kuivaks kuid loodetavasti oleme nädala pärast juba traktoriroolis. Piisab nädalast ajast kuumast ilmast ja hakkamegi tööga pihta. Senikaua teeme nipet-näpet mida nad meile leiavad :)

Siinkohal lõpetangi, uued jutud uuel ajal :)

Kahe päeva pärast farmi ja ülevaade tegemistest

Tervitus :)

Kohe asja juurde.
Kõigepealt räägin kuidas Raimol Adeladeis läks kus olid Okeaania lahtised meistrivõistlused 9pallis ja 10pallis. Mõlemal võistlusel sai teisele päevale põhivõistlusele edasi aga siis kaotas esimese mängu. Ise arvas et närvid vedasid alt. Mängis esimestel päevadel väga hästi, sõitis vastastest üle aga teisel päeval ei suutnud enam samamoodi mängida ja kaotas. Ise oli muidugi pettunud sest tal oli reaalne võimalus need mõlemad võistlused kinni panna. Ta on siin kindlasti parimate mängijate hulgas. Minevikus pole mõtet passida, tuleb uued sihid seada ja iga järgmine kord mängida nii hästi kui suudab ja mitte endale liiga palju pingeid peale panna. Potensiaali on palju. Siin teile kaks pilti ka:

Siin pildil on peaaegu kõik meie osariigi mängijad koos.

Ja siin Raimo poseerib.

Sellest järgmisel nädalavahetusel olid Sydneys 10palli meie osariigi meistrivõistlused kus Raimo ennast ikka kokku võttis. Võistlus toimus saalis kus ta koguaeg mängib, seega tunnetus oli kohe hoopis teine ja oli ka tulemustes näha. Kes natukenegi Raimo mängu tunneb, teab et talle meeldib tagant järgi tulla. Finaalis 7:2 taga ja siis tuli 9:7 ette, ei lasnud vastasel ühtegi mängu 7 mängu järjest võita. Siin on Raimol maine et kui oled temast 6:0 ees siis sa ei saa ka kindel olla et võidad :D Kuigi ta niimoodi järgi tuli, pidi leppima ikkagi teise kohaga. Tal oli see võit juba pikemat aega mõttetes, tahtis väga seda võita. Paar pilti ka:

Poolfinalistid.

Finalistid. Naljakas on see et siin keegi ei oska Raimo nime öelda ega kirjutada. Ta on kas Ramio Taasaar, Ramio Teesar või nagu kõigil kergem öelda, Rambo 'eesti terminaator' :D

Dave võitis seekord. Ta on ka väga hea mängija. Pinge pani Raimo talle korraliku peale, kutid teavad et Raimoga mängides ei saa kunagi kindel olla ;)

Vahepeal sai meil üürileping läbi seal korteris kus 17ndast jaanuarist alates elasime. Kolmeks ööks üürisime ühe korteri ja siis olime sõprade juures järgmised kolm ööd. Nüüd 19ndal oli meil mõlemal viimane tööpäev. Lahe et tööle tagasi kutsuti kui jaanuaris Sydneysse tagasi tuleme. On vähemalt kohe töö olemas. 20nda hommikul lendasime Melbourni kuna Raimol täna ja homme Austraalia lahtised meistrivõistlused 8pallis. Täna olid alavoorud kust ta homsele põhivõistlusele edasi sai.
Proovin järgmise postituse kiiremini teha et kogu info ikka meeles oleks ja teile ülevaate anda saaks :)
Siin üks pilt kus nagu ikka Raimo pidi mulle poseerima :D Pilt tänasest võistlusest:

Ööbime siin ühes korteris mille üürisime ja 24ndal on Perthi lend. Päev otsa sõidame ringi ja teeme vajalikud tegevused ära ning ostame vajalikud asjad farmi jaoks. Sama päeva õhtul tulevad farmerid meile järgi ja saab jälle mõnus pull puhkus olema :)
Päris lahe mõelda et juba on farmi tagasi minek ja saame kahekesi elada. Kommuunielu pole ikka meie teema kuigi paljud seljakotirändurid seda naudivad ja ütlevad et see on oluline osa reisimisest. Me vist selles osas väga teistsugused ja üksteise seltskond on alati kõige parem :)

Farmis võib minna kuni detsembri lõpuni. Oleneb ilmast. Kui vihmane suvi siis läheb kauem kuna viljakoristusel peab vili teatud niiskustasemega olema et see üldse vastu võetakse. Aga loodame lõpetada ikkagi selle aastanumbri sees, siis nädalaks/paariks puhkama kas Taisse või Balile ja siis vaatame edasi.

Meil hea meel et Sydneys 9 kuu jooksul väga palju asju kogutud ei saadud. Ühe seljakotijagu asju tuli juurde aga see väga vähe. Kuna mu super töökaaslane prantslanna Roxanne pakkus välja et võime mõned asjad tema juurde viia senikauaks kui ringi reisime, siis see tegi meie olukorra palju lihtsamaks. Tuleme siia tagasi nii kui nii ja tema peab seal korteris elama aasta, nii et ta ei saa kuskile minna ka. Jätsime suure ratastel sportikoti ja väikse spordikoti tema poole. Nüüd on meil ainult Suur kohver ja kaks väikest seljakotti. Mõttetud asjad viskasime kõik ära. Õnneks me mõlemad oleme minimalistlikud ja ei meeldi kui on palju asju, nii et alati on kerge asjadest lahti öelda. Siin pilt meie viimasest hetkest meie elatud maja fuajeest ja kõigist meie asjadest. Vasakult kaks kotti viskasime veel ära:

Mina pole ikka veel joonistada suutnud. Motivaatsioon on täiesti null. Samas nüüd farmi minnes on palju vaba aega kus mul ilmselt see tuju tagasi tuleb. Viimasel ajal Sydneys olles polnud aega enda jaokski, rääkimata joonistamisest. Töötasin 7 päeva nädalas kolm kuud järjest, millest vast 10 vaba päeva sain. Ja pluss muud tegemised, nii et joonistamise jaoks väga aega ei jäänudki. Samas see töö oli nii lahe. Läksin iga päev hea meelega sinna aega viitma ja sain selle eest palka. Kõik on mõistuses kinni kuidas asju enda jaoks tõlgendatakse.

Muid uudiseid pähe ei tule, järelikult sai kõik räägitud.
Aa, ma tahtsin siia panna ühe pildi. Nimelt milline näeb välja meie kõige hilisem õhtusöök. Põhjus miks siia selle panen, on et Raimol on täitsa haige keha :D Tema sööb igasugust jama (just magusat) ja tal on aastaringselt sixpack ja mina kes jälgib toitumist ja olen suhkru täiesti välja jätnud, alkoholi pole poolteist aastat tilkagi joonud, käin trennis ja magan hästi, minul tulevad kõhulihased välja suure vaevaga. Ega ma ei stressa vormi pärast, mul hetkel vast parim vorm mis üldse olnud on aga see on naljakas kuidas tal on ükskõik mida süüa võib ja kui erinevad on organismid. Panen talle juba praegu pinged peale et meie lapsed sünnivad juba lihastes :D

Vasak kauss on minu oma ja parem Raimo. Kus on õigsus siin pildil? :D Pole ju. Aga tal on geenidega hea vorm antud, nii et vabandab välja.

Rääkides toitumisest siis oleme siin enda menüüs 180 kraadi muutuse teinud. Nimelt me ei söö enam midagi loomset. Väga harva satub menüüsse nt kala aga üldiselt oleme täitsa taimetoitlased. Kõik algas sellest kui farmis enda tibu kasvatasime. Mina hakkasin mõtlema et kuidas me ühe üles kasvatame ja teisi sööme. Uurisin üleüldiselt ka kuidas loomsed toidud inimese organismile mõjuvad ja mis mind kõige rohkem seda otsust tegema pani, olid faktid kuidas loomi farmides koheldakse ning miks peab loom andma enda elu, et mina saaks teda süüa. Pluss muidugi loomafarmide mõju loodusele.
Loomsete toitude väljajätmine oli kergem kui arvasin kuna mul kujunes kiiresti välja jälestustunne kui näiteks poes näen lihakäntsakaid. Mina näen nende asemel tapetud loomi kes ei saanud enda kaitseks midagi teha. Raimol see veel nii kaugel ei ole et tal rõve hakkaks aga liigub sinnapoole ja piisab sellest kui ta saab aru mis kogu loomse toidu tööstuse taga toimub.
Mis seda kergeks ei tee, on inimeste väärarusaam loomsete toitude kohta ning selles osas meie seisukohtade kritiseerimine. Me ei võta kunagi midagi isiklikult ja kui inimestele meeldib teistele halvasti öelda siis teeme selles vaid enda järeldused antud inimese kohta, mõttetu on kellegagi vaidlema hakata. Kuid mis imestama paneb on fakt kuidas lihasööjad alati taimetoitlasi halvustavad ise proovimata aru saada. Inimestele meeldib ainult vaielda ja oma arvamust peale suruda. Kahju et vähesed suudavad ka teiste arvamust aksepteerida.
Igatahes mida selle toidujutuga öelda tahan on see, et mina isiklikult tunnen ennast peale loomse toidu välja jätmist kordades paremini. Tervis on parem, maitsemeeled on tugevamad, enesetunne on kergem, vorm on parem ja tunnen et teen head nii enda kui loomade jaoks. Ning ei, meil pole mitte mingi vitamiini või toiduaine puudust. Kui tead kuidas toituda, saab täpselt samamoodi elada ka taimetoitlasena.


Selle jutuga siinkohal lõpetan ning ilmselt järgmine postitus tuleb juba farmis olles.
Tsau ja hoidke ennast :)

Raimo võitis jälle, ujula ja Bondi rannikukõnd

Tere kõik see pere,
alustuseks parandaksin eelmist postitust kus kirjutasin et vastavalt Euroopa seadusele ei tohi inimesel kaks kodakondsust olla. Tegelikult mullegi üllatusena tuli välja, et võib küll ja on neid inimesi, kellel on kaks kodakondsust. Nimelt see on natuke vastukajaline kuna Eesti seadus ütleb et ei tohi olla aga Eesti põhiseadus ütleb, et kui oled sünnilt eestlane, ei saa keegi sinult Eesti kodakondsust võtta. Nii et juhhheiii :D

Nagu pealkirjas näitab, et Raimo siin võitis järgmise piljardivõistluse siis jaa, ta on praegu võidulainel :) Mängib hästi ja ütleb, et tunneb ka mängides ennast hästi ja stabiilsemalt. Möödunud pühapäeval oli sama võistlus mille eelmine kord kinni pani, nii et võitis kaks järjestikust võistlust kus selle osariigi head mängijad koos on. Esimese mängu kaotas kuna magas sisse ja naeris ise ka et polnud veel üles ärganud :D Aga miinusringist sai ennast finaali mängitud ja pani võistluse kinni. Ega need võidud ka kergelt ei tule, siin on väga häid mängijaid aga ta on kindlasti siin üks parimaid. Ise on uhke ja mina olen uhke :) Pildimaterjal siin:

Siin laiskleb :D Finaali mängivad, teine tüüp Vinnie lööb.

Siin on Raimo kord. Ta on mulle ka õpetanud kuidas õige asend on millega lööma peab, kuidas käsi peab olema ja nii edasi aga samamoodi nagu mina ei saa otselööke sisse ja tema ei saa sellest aru, ei saa mina aru kuidas tema sirgeid jooni joonistada ei oska :D Nii et parem jääme enda lemmikute tegevuste juurde  :D

 Siin on osad piljardikutid koos. Nad on nii ägedad kõik. Sõbralikud ja igati toetavad. Austraallaste parim toit pole teine austraallane nagu eestlaste kohta öeldakse :)

Siin on paremal Vinnie kellega Raimo finaali mängis ja vasakul üks teine väga hea mängija Barry kes jäi kolmandaks.
Muide just samal hetkel kui seda postitust kirjutan lendab Raimo Adeladei kus on Okeaania lahtised meistrivõistlused 9pallis ja 10pallis. Ta on praegu hea vormiga, ise loodab 16ne parima hulka saada aga ta teab ise ka et kui hästi mängib ja vigu ei tee, võib vabalt ka palju parema koha saada. Pöidlad ja varbad pihku ja kui tagasi tuleb, teen ka pikema postituse selle kohta kuidas tal seal läks. Või kusjuures mis veel parem, ta lubas ammu juba ise postituse kirjutada. Panen ta seda lõpuks tegema, mina nii kui nii sama palju asjast ei jaga kui tema :D
Saab imelik olema 5 ööd üksi magada et keegi kõrval ei laiuta aga samas saab endale ka aega ja pluss mul on nüüd 4 patja mis on kõik mulle :D


Oleme siin mõnda aega tahtnud kuskile ujuma minna, ükskord võtsime endeid kokku ja vedasime ennast olüpiakülla kus 2000. aastal olid Sydney Olümpiamängud. Läksime praamiga kuna siin nii ilus loodus mida vaadata ja kui rongiga minna, on enamus aega maa all sõitmine. Kuna see oli 4.september mis siin on isadepäev siis terve ujula oli rahvast täis. Basseinidest teisel pool on suur osa lastele möllamiseks, torud jne. Aga me tahtsimegi pigem pikalt ujuda, mullivannis natuke istuda ja sauna minna. Saime selles basseinis ujuda kus Michael Phelps ka varba märjaks sai :D Raimo on muidu tublim ujuja kuigi mina kunagi käisin aastaid ujumistrennis aga konna ta ikkagi ujuda ei oska ja mina olen kiirem. Samas kui ma prooviks, ilmselt teeks talle ka teistes tehnikates pähe aga las jääb mehele ka natuke uhkust :D Paar pilti siin:

See on see suur bassein kus Olümpia ujumisvõistlused olid.

Turist :D Raimo on hea mees, ausalt. Ma piinan teda alatasa pildistamisega ja talle ei meeldi väga tähelepanu keskpunktis olla ja pigem jääks kaamera taha aga ju ta teab et ma ei jäta ennem kui tema ka pildile saan :D

Mina olen siin nii puhas saunast haha :D Ema mul nokkis, et meh pole sauna vaja ju, et alla sentimeetri sitt pole sitt ja üle sentimeetri kukub ise maha :D
Aga pildist ka, et võrdlesin käe suurust maailma kiireima mehega vees :)


Teistel teemadel, mina käisin eelmisel nädalavahetusel Bondil rannikukõndi tegemas. Seal pikk rada mööda rannikut kus saab loodust nautida ja lisaks ja ennast liigutada. Kuna Raimo oli tööl ja tahtis pühapäevaseks võistluseks natuke harjutada siis läksin sõbranna Marellega kellega Credit24s koos töötasin. Päris huvitav ilm oli, üldiselt pilves aga päike ikkagi paistis. Käisime raja päris kiiresti läbi, ligi 1,5h aga muidu kui rahulikult kõndida, läheb palju kauem. Ilma pikema jututa, pildimaterjal on siin:

See on lahe, et kui seal basseinis ujuda siis lained laksuvad mööda äärt ja basseini. Päris lahe vaatepilt.

Pidime läbi surnuaia minema kuna üks koht oli tee peal hooldustööde pärast kinni. Päris ilus surnuaed on seal.

Nende piltidega siinkohal lõpetan. Nüüd nii palju vaba aega et ei teagi mis sellega peale hakata. Tööpäev tänaseks läbi, kodus passida ka ei viitsi, lähen parki või trenni :)


Tsauki ja teinekord jutustame ;)

Raimo pani piljardivõistluse kinni ja käisime advokaadi juures

Tsauki :)
Kõige pealt alustan sellest et kui tubli Raimo on. Nagu juba traditsiooniks on saanud, tema käib kõik piljardivõistlused siin läbi ja mööduval pühapäeval võitis 10pallis turniiri kuhu oli kokku kutsutud meie osariigi 64 parimat mängijat. Ta ise ütles et sellise pika päevaga väsib ära (mängis 12h) aga ta oli ikkagi nagu või sees :) Pilt teise finalistiga siin:

Nagu eelmises postituses mainisin, et lähme migratsiooniadvokaadi juurde, sai eelmise nädala alguses see temp ära tehtud. Ma olin muidugi valmis skilled independent viisa kohta küsimusi lahmima aga advokaat muidugi teab paremini ja hea on et läksime, muidu oleksime niisama ilma asjata võib-olla suure raha välja käinud sest ta andis meile hoopis teist infot kui inernetist leidsin.

Siin on kaks erinevat kokka, üks niiöelda peakokk ja teine lihtsalt kokk. Kõigepealt peame tegema oskuse testi mis toob välja kumb Raimo oma oskustelt on. Kui peakokk ja saab IELTSi inglise keele testis kõikides osades vähemalt 7 punkti, võib ta skilled independent viisa avalduse sisse anda.
Aga kui tuleb välja et ikkagi kokk ja saab inglise keele testi kõikides osades 6 punkti siis tuleb tal leida restorani või kohviku omanik kes teda nomineeriks, ja selle kaudu tehakse Raimole kutse viisa avalduse sisse andmiseks.
Vahet pole kumba pidi teeksime, esimene variant oleks kergem, siis ei peaks tööandjat leidma sest Raimo väga ei taha kuskil kokana enam töötada. Mõlema viisa puhul ei pea peale viisa kätte saamist kokana töötama ja see annab Austraalias eluaegse elamise ja töötamise loa meile mõlemale.
Minu 8 aastat jaekaubanduses erinevatel positsioonidel ei ole Austraalia mõistes mingi oskus. Nii et kellel on lihtsalt klienditeeninduse oskus või isegi kaupluse juhataja kogemus, sellega siin maal midagi ei saavuta.

Advokaat muidugi ütles, et me kindlasti residentsuse ka kohe ära teeksime kui 4 aastat siin olnud oleme (alles peale nelja aastat saab kodanikuks taotlema hakata) kuna osadel on see viisa ära tühistatud kui nad mõnda aega Austraalias ei tööta või ela. Kindlat ajalimiiti selleks pole, on lihtsalt erinevatel aegadel viisa tühistatud.
Muidugi tahaks et kõik teed oleks valla, saaks siin olla ja samamoodi Eestis mõne aja aga Euroopa Liidu debiilne seadus on, et kahte kodakondsust korraga inimesel olla ei saa. Ehk kui saame Austraalia kodakondsuse, tühistatakse automaatselt meie Eesti kodakondsused. Kui vahva see on... Ja vastupidi kui otsustame mingi aeg et tahame ikkagi Eesti kodakondsust, tühistatakse Austraalia oma. Nokk kinni, saba lahti. Samamoodi on lapsega, kui laps sünnib siin aga vanematel on teise riigi kodakondsus, saab laps endale automaatselt mõlemad kodakondsused aga kui ta saab 16-aastaseks, peab laps otsustama kumba kodakondsust tahab.
Üks temp mille korterikaaslane välja käis on see, et võiks abielluda ja nii et ühel oleks Austraalia kodakondsus, teisel Eesti oma. Huvitav kuidas see toimiks kuna seaduslikul abikaasal peaks mingid õigused vastavas riigis vast olema või ei? Huvi pärast võiks uurida ju :)
Õnneks on meil veel 3 aastat mõelda mida me teeme, see on pikk aeg ja ideed võivad vabalt muutuda. Selle pärast eriti ei põegi, tuleb see mis tulema peab.

Teise aasta viisa kohta saime ka kirja vastu. Peame lisainfot neile andma. Kõik palgalipikud, pangakonto väljavõte perioodist millal farmis olime, farmeril tuleb üks ankeet täita (lasime selle tal juba farmis olles ära täita sest teadsime et nii kui nii küsitakse) ja töö iseloomu kohta üks ankeet täita. Kui need ära saadame peaks päris kiirelt vastuse saama sest nad juba reageerisid avaldusele üsna kiiresti. Kaks nädalat on aega pabereid saata aga teen võimalikult kiiresti ära.

Farmer ka mõni aeg tagasi kirjutas et nende äge kass Trevor jäi auto alla :( Ju ta käis Jarradi ja Raelenei juures kordamööda või äkki tahtis sõitva auto kapotile hüpata nagu tal kombeks oli. Aga Raelene oli päris kurb ikkagi. Oli üks vahva kass.

Räägin Austraalia postist ka natuke. See on omaette ooper siin. Nimelt Sydneys on ainult üks tänav nimega Bridge, kus me elame. See on üsna lühike tänav aga mingil kummalisel viisil ei jõua kunagi meile siia pakid kohale. Oleme saanud ainult viimase teate mille pakikeskus ise vabatahtlikult välja saadab aga eelnevaid teateid pole kordagi kätte saanudki. Nii ma olengi viimasel minutil pakikeskusesse jooksnud et nad pakki tagasi ei saadaks.
Nüüd ootasime ka kahte pakki, Raimo ühte kiid ja kõike paremat Eestist mille Raimo ema posti pani. Teadsime et pakid peaks juba kohal olema aga mingit teadet ikka polnud. Läksin ise pakikeskusesse, võtsin saadetiste numbrid kaasa ja läksin uurima. Nad ütlesid, et üks pakkidest on teisel pool linna ja teisel oli imelik kommentaar juures millest töötaja ise ka aru ei saanud. Eelmine kord helistades sain klienditeeninduses väga negatiivse kogemuse, seekord kirjutasin kaebuse. Ma üldiselt ei viitsi jageleda aga ei tahtnud et need pakid kaotsi läheksid, see kii juba korra saadeti Eesti tagasi sest nad ei suutnud meie aadressi üles leida. Kirjutasin kirja eile, et palun selgitust mis see kommentaar tähendab ja et pakid peavad jõudma meile koju mitte et me peame teisele poole linna neile järgi minema. Saatja on ju selle eest maksnud. Täna töölt tulles voilaa, pakid uksetaga. Mõnikord aitab kui natuke neile pinda käia sest klienti ei taha keegi siin marru ajada. Pluss nad ise on nii flegmad, neil aega küll :D
Üleüldiselt kõikide asjaajamistega on siin nii, peab pinda käima kui tahad et midagi liiguks. Kunagi ei tasu kirja saata, peab helistama ja mitu korda päevas, siis tead et asi liigub :D


Mis ma veel teile räägin. Kõik on sama üldiselt. Just täna mõtlesin, et 3 päeva pärast saab aasta Austraalias juba. Aeg lendab ja varsti oleme kortsus :D
Poolteist kuud veel siin korteris elada, siis 2 nädalat elame ei tea kus sest Raimo viib läbi piljarditurniiri ja viimane võistlus on oktoobri lõpus. Ja peale seda farmi.
Ilmad hakkavad palju soojemaks minema, homme on esimene kevade päev, nii et 9 kuud suve võib alata :)

Balmoral rand ja muud tegemised

Tere tere, kohe asja kallale :)

Eelmisel nädalavahetusel oli mul lühike tööpäev, seega saime Raimoga jälle ühe koha läbi kammitud. Valisime tegelikult ühe teise sihtkoha aga nagu turistid ikka, otsustasime vaadata kuhu buss sõidab ja sattusime hoopis uude kohta. Kohanimeks on Balmoral ja seal on rand ka. Ooperimaja juurest läks praam üle jõe ja sealt bussiga umbes 10 minutit sõita. Kuna aega oli piiratud sest paari tunni pärast pidi pimedaks minema, otsustasimegi mitte väga kaugele minna. Sydney on selles suhtes huvitav, et isegi kodu lähedal on nii palju ilusaid kohti kus käia ja mida avastada. Pildimaterjal on siin:

Ootame praami.

Mõnikord naerab südamest ka :D

Muide siin ooperimaja ees on väike trepp kus alati üks hüljes lebtab ja magab. Seekord teda just ei olnud :D

Kohustuslik turistikas ka muidugi, ooperimajaga ja puha :D

Raimo arvas et pilt tema jalgadest peab kindlasti blogisse jõudma sest see ilmselt kõige kenam foto mis tegime :D

Raimo on vahepeal kahel piljardivõistlusel käinud. Esimene oli jälle kutsetega võistlus kus parimad mängijad jõudu katsusid. Raimo kaotas finaalis. Terve võistluse mängis väga hästi ja viimase mänguga lagunes kuidagi ära ja hakkas vigu tegema. Foto võitjaga siin:

Täna oli tal Las Vegase liiga, mida ta on siin veebruarist saati iga nädal mänginud, parimate mängijate vahel võistlus kus esikohale plekitakse kinni piletid Las Vegasesse või sularaha. Poolfinaalis kaotas aga ta ütles, et ei viitsinudki mängida sest nii pikk päev ja finaal oleks olnud ka väga pikk, pluss peale seda oleks pidand eelmise aasta selle liiga võitjaga mängima. Nii et see poleks võitu nii kui nii garanteerinud ja teine koht jääb tühjade kätega, pluss pool aastat higistad laua taga ja ainult 1500 dollari väärtuses auhind. Raimo teenib nädalas selle summa. Pildi sai ka, siin on Raimo ja Chris kes on üks ägedamaid piljarditüüpe siin. Hästi abivalmis, sõbralik ja hea südamega inimene :)

Raimol on nüüd jalgpall ka läbi. Mängib rohkem tennist ja käib minuga rohkem jõusaalis, jess :D Ta nii kokku kuivanud, peabki rohkem pumpama.

Tegin eile teise aasta viisad ära. Uskumatu kui kiiresti aeg on läinud, 3. september saab juba aasta Austraalias..
Kes ei tea siis kriteeriumiteks, et üldse teise aasta viisat saaks, peab 3 kuud farmitööd tegema mille ka ära tegime. Alates 2016 aasta jaanuarist ei pea enam kopsupilti teise aasta viisa jaoks tegema, seega säästsime sealt ka natuke. Loogiline ka, see oli varem pigem raha välja pressimiseks kuna kust me selle tuberkuloosi siin saame kui aasta läbi Austraalias oleme :D
Viisad maksid kokku 1300 dollarit, kerge internetis avalduse täitmine ja tehtud.

Teisipäeval läheme viisaagendi juurde. Ma olen siin uurinud kelle juurde minna sest ei taha megasummat lihtsalt konsultatsoonide eest maksta. Uurisin erinevatest kohtadest mis pakuvad ja küsitaks 400 dollarit poole tunni eest. Küll mõne inimese pool tundi on ikka kallis. Ei raatsinud kuidagi seda raha välja maksta. Siis sain korterikaaslase käest kooliviisa agendi kontakti kes suunas mind nende firmas oleva migratsiooni agendi juurde. Temaga teisipäeval jutustama lähemegi. Küsimusi on palju kuna kõik kohad annavad viisade kohta erinevat infot ja tahame kellegi professionaali käest täpselt teada mis ja kus.

Siin käivad jutud et seadus mis 2016 juulist pidi täide minema, et seljakotiränduritelt hakatakse 32% maksu palgast võtma, peaks nüüd jaanuarist jõustuma. See tähendab et eriti ei saa enam makse tagasi ja kätte saab vähem palka ka. Selle mõttega, et siia teenima tulla, pole siis väga enam mõtet. Samas mustalt saaks veel töötada ja kui oled mõne muu viisaga kui working holiday peal, saab ikkagi vanat moodi edasi toimetada.
Mõnes mõttes saan aru miks riik seda teha tahab, riik teenib meie pealt aastas ulme summa. Nad tahavad kohalikele rohkem tööd anda aga ma ei arva et see õige otsus on kuna austraallased on megalaisad ja kohalikud tööaandjad soosivad välismaallasi endale tööle võtta. Pluss farmidesse ei lähe nad kohe kindlasti ja kui seljakotirändurid enam farmi minna ei taha sest nii palju makse hakatakse palgast maha võtma siis edu riigile, hakkab raskeks minema.
Selle pärast tahamegi viisa agendi juures ära käia, et täpselt teada saada mis võimalused on, eriti kui jaanuarist see seadus jõustub. Tahame väga skilled independent viisat mille saaks Raimo kokapaberite ja töökogemuse kaudu. See annaks kohe residentsuse mis lubab meil siin elu lõpuni elada ja töötada ja sellega saab kohe kodanikuks taotlema hakata millega on igasugused riigitoetused kättesaadavad. Raimo ei peaks selle viisa peal olles kokana töötama ja mul ei ole mingeid ajapiiranguid kui kaua ühe tööandja all töötada tohin, pluss ei pea kooli minema. Maksma läheb see umbes 7000 dollarit aga kui mõelda, et Raimo saaks sponsori tööandja kaudu siis maksaksime tema sponsori ja pluss minu tema viisa külge panemise peale topelt summa. samamoodi on ka siis kui mina kooli läheksin, maksaksin kooli eest, pluss Raimo minu viisa külge ja mina saaksin ametlikult ainult poole kohaga töö kõrvalt töötada.
Nii et kui jaanuaris Sydneysse tagasi tuleme, hakkame viisa asju ajama.

Mis veel, mina ikka sama töö peal, Raimo samamoodi. Ilmad hakkavad juba soojemaks minema. Mul oli eile vaba päev, sain katusel basseini ääres isegi sinisele jumele soojemat tooni juurde :D
Mina väga joonistanud enam ei ole. Üldse ei taha ja ei oskagi, nii mu joonistusasjad tolmu koguvadki. Mõned postitused tagasi rääkisin et mul üks plaan joonistamisega. Nimelt tahtsin värviraamatu välja anda ja enda ande natuke suuremale ringile teatavaks teha. Kuid kui mul sellised inspiratsioonimõõnad on, ei tuleks sellest midagi välja. Pluss raske on motivatsiooni leida kui ei ole korraliku enda kohta kus oma ette üksinda aeg maha võtta ja tundide kaupa joonistada. Ehk kui kunagi Eestisse enda koju saab või kui siia jääda otsustame, hakkan rohkem sellega jälle tegelema.
Ajaviiteks värvin värviraamatut. Ostsin raamatupoest ja Raimo kinkis mulle megahead värvipliiatsid kui Sydneysse tulime, vähemalt saan need käiku lasta :)

Uued jutud uuel ajal, olge head ja tsau :)