neljapäev, 31. detsember 2015

Väga pikk postitus

Nüüd kus on väga palju vaba aega, saame rohkem perega aega veeta ja igasugu lolluseid välja mõelda. Käisime just ükspäev poes ja vaatasime, et ohhoo õhupallid, teeks nendega midagi naljakat. Näiteks topiks Murray auto neid täis või seoks kõik ATV külge, et ta ikka jõulude ajal printsess välja näeks kui sellega sõidab. Tundus kuidagi liiga lihtne plaan. Otsustasime järgmine päev uuesti poodi minna kuna ostsime halva toorjuustu juusukoogi jaoks, seega võtsime 200 õhupalli veel juurde. Kokku oli meil neid 250. Puhusime kõik täis. Elutoa üks pool oli pallimeri:


Ma küll istusin maas aga neid oli väga palju. Otsustasime et topime kõik tekikoti sisse ja ootame kui Raelene ja Murray on magama läinud ning viskame neile kõik õhupallid aeda et jõuluhommikul (täna) oleks nii mõnus ärgata kui terve aed on õhupalle täis. Saime tekikoti täis:


See oli paras tsirkus sest lõpus tahtsid kõik pallid tekikoti seest välja lennata sest meie kahjuks tõusis eile õhtul tugev tuul. Just oli 3 õhtut väga vaikne olnud. Kuid ei saanud plaani katki jätta. Esimesena läksime nende maja ümber luurele kas nad ikka magavad. Telekas magamistoas põles aga nad on teleka ees norskajad niikuinii, arvasime et on turvaline see antud hetkel ära teha. Tulime koju oma pallikoti järgi. Raimo võttis ühest nurgast, mina teisest. Tuul oli nii suur et tahtis koti paralleelselt maaga panna, mis oleks pallid välja lennutanud. Omaette itsitades hiilisime majale lähemale ja mina tundsin kõhus seda tunnet, teate küll kui miski ütleb et midagi läheb väga valesti aga peaaegu oma 25 eluaasta jooksul ei ole ma mõnikord seda ikka usaldanud. Nii juhtus ka seekord, oleks pidanud usaldama. Aja ääres tõstsime tekikoti koos pallidega üle aia ja proovisime neid tekikotist välja sakutada. Tulemuseks oli laksudemeri ja tuul töötas täiesti meie vastu ja panine poole peal kodu poole plehku sest ei tahtnud vahele jääda. Pooled pallid lendasid mööda õue laiali ja pikalt kuulsime kui kuskil jälle laks käis. Kodus mõtlesime, et oleks pidanud ikka autosse kõik toppima aga tehtut tagasi võtta ei saa.

Ma muidugi põdesin mis hommikul saab sest Murray on öelnud et kui võõrast aias või aia taga öösel näeb, laseb ta maha ja seda me küll ei tahtnud. Arvasime et nad tulevad öösel ja teevad midagi maja ümber aga ärgates oli õhk rahulik. Leppisime kokku et jõulude hommiku -ja õhtusöögi sööme koos, seega pidime kell 9 hommikul nende juurde minema. Itsitasime terve tee kui sinna kõndisime aga me ei saanud mingit reaktsiooni mida lootsime. Ütlesime vaid, et oooo teil on ka siin õhupallid, meie õues on ka... keegi on vist käinud neid siin täis puhumas, jube imelik küll. Nad vaatasid meile hindamatute nägudega otsa, et nad teavad küll kes seda tegi. Lootsime et äkki saab Jarrad süü enda kaela kuna ta teeb oma vanematele igasuguseid tüngasid (nt värvib nende wc akna või seinad ära), aga jäime ikkagi meie süüdi. Saime pikalt korraldatu üle naerda.

Jõulud olid meil väga naljakad. Raelenel on nii haige sõnavara. Ma ei tea ühtegi inimest nagu tema. Ta ajab hommikust õhtuni ainult vorsti suust välja. Rääkis ühe nalja mis mänge austraallased mängivad. Nimelt on kuus tüüpi, kellegi juures peetakse mängu ''situ ja teised otsivad üles''. Päriselt ka, kuus tüüpi tulistavad oma väljaheited kuskile peitu ja siis hakatakse neid otsima. Ükskord aga ühe tüübi junni ei leitud. Kõik läksid koju ja ikka oli üks kadunud. Kuu möödudes leidis see kelle majas mäng toimus, laadungi ülesse. See oli võikarbi põhjas. Avastati niimoodi, et või hakkas pealt otsa saama ja põhjast hakkas sitt välja paistma. Väga rõve :D Aga jaa, saime korraliku kõhutäie naerda.

Raelene on meile siin slängi ka õpetanud aga loomulikult ainult roppusi :D

Laupäeval läksime Perthi kuna meie autol siduri õlivoolik lekkis ja sidur jäi vajutades alla ning tahtsime selle osta, et saaks mehhaaniku juurde minna ja korda lasta teha. Kuid ülla ülla, autopoodides seda polnud, seega otsustasime et lebotame paar tundi Scarborough rannas  ja ostsime korraliku kohvri kuna koti otsas reisida ei viitsi. Lähiajal niikuinii kuskile mägedesse rändama ei lähe, seega kohver on kergem valik. 26. detsember on Boxing day kus kõik kauplused panevad tooted mega suurte allahindlustega müüki. Keskustes on rohkem inimesi kui ennem jõule. Ostetakse igasugust jama kokku mida vaja pole.

Pühapäeval oli plaanis jõulupidu kogu perega, kokku oli meid 13. Istusime Jarradi ja Sarra juures aias, sõime grill-liha ja pavlova kooki mis on siin väga ausees. Nad on uskumatu suguvõsa. Nende jaoks ei ole piire. On täiesti okei söögilaua taga peeretada, krooksuda või piinlikke nalju teha. Raelene õpetatud slängiga muidugi rebisime meie seal korralikult kildu sest keegi ei teadnud mida kaks päeva harjutanud olime ja me tundsime endeid kui või sees :D

Väga kummaline on ilma poolest kuna õhtuti väljas istudes on täpselt ideaalne ilm-pole külm ega soe. Samas päevad on siin väga kuumad, ühel päeval oli 42 kraadi mis on nii kuum et isegi meie tibu oli puuris tiivad laiali ja nokk lahtu. Võtsime ta tuppa konditsioneeri alla.


Esmaspäev oli meil väga väga äge päev. Hommikul magasime muidugi lõunani aga õhtul oli plaanis Jarradi sõpradega wakeboardimine, kes ei tea siis see on nagu lumelauaga vee peal sõitmine. Tegime seda mootorpaadi tagant. Kätega pidi nöörist kinni hoidma ja mootorpaat tõmbas vee peale püsti. 
Raimo on seda Eestis korra teinud kuid trossiga. 
Sõitsime kohale ja keset farmi, teedest kaugemal oli suur kaevatud vett täis auk. Selle oli Jarradi sõber lasnud ise kaevata. Seega tegelikult on see ebaseaduslik ise ehitatud järv. Lauda laenasime Jarradilt. Igatahes, varsti olime juba paadi peal ja Raimo sai esimesena proovida. Paar esimest korda kukkus pikali aga kui püsti sai, hakkas kohe ühe käega sõitma. Tal tuli päris hästi välja aga ilmselt ta suudaks ükskõik mis spordi kohe ära õppida. Video ja paar pilti siin:





Siis tuli minu kord. Natuke närveerisin kuna polnud seda kunagi teinud aga kui teise korraga püsti ja päris pika sõidu sain, tundsin ennast kui kala vees.






See oli väga äge kogemus. Loodan et saame ennem Sydneysse minekut veel korra sina järvele seda tegema minna.
Üks tegevus oli veel neil taskust võtta. Nimeks suur täispuhutud alus kus on käepidemed küljes. See pandi nööriga mootorpaadi külge kinni ja seal peal lamades sai korraliku lennu. Me ühe korra lendasime nii kõrgele et mõtlesin, et just ära söödud banaan tuleb kohe üles :D
Mina kukkusin kaks korda sellelt maha ka kuigi Jarrad tahtis pigem Raimot sealt maha raputada. 


Õhtul läksime Jarradi sõprade juurde kuna Jarrad lubas neil paati pesta aga jäime sinna ka õhtusöögile. Jõudsime üpris hilja koju.

Teisipäeval õhtul oli plaanis meil Perthi tulla. Nimelt Murrayl ja Raelenel on linnas ka maja ja kutsusid meid siia kaasa et me maal ainult kopitama ei peaks. Oleme siin kuni homse hommikuni, siis sõidame koju tagasi.
Kuna ühtegi päeva Perthis olles ei suuda Raimo ilma piljardita siis on alati sinna kohustuslik minna.
Kolmapäeval pidime 8 hommikul ühe Eesti kuti juurde autot parandama minema aga magasime sisse ja jõudsime sinna üle tunni hiljem. Õnneks ei olnud tal midagi plaanis, seega vedas :) Jätsime auto tema juurde ja jalutasime Belmonti keskusesse mis meie arust oli 10-15 minuti jalutuskäigu kaugusel. Kuid tuli välja et hoopis tunni kaugusel. Raimol muidugi uutest plätudest varbavahe villis ja pidi pika teest käima nii:


Aga mis seal ikka, see on tavaline et inimesed siin paljajalu käivad. Kas tänaval või poes. Eriti poes, pole kordagi ostlemise käigus näinud et kõikidel inimestel oleks jalanõud jalas :D
Keskusesse kõndides arvasime et oleks tore üks turistikas ka teha:


Keskuses käisime sushit söömas ja siis oligi juba aeg tagasi liikuda. Otsusasime et läheme bussiga kuna üks oli lombakas.
Saime sellel päeval vähemalt auto korda.
Peale seda hakkas kahe tunnine jõusaali otsimine mis oleks lahti. Enamus on küll 24/7 avatud kuid pühade ajal pole töötajaid kes saaks ukse lahti teha ja ühe korra pileti müüa. Me tõsiselt otsisime jõusaali 2h kuhu saaks minna. Lõpuks leidsime kesklinnas asuva Snap Fitnessi mis on nagu Eesti MyFitness-kõik vajalik olemas. Tegime trenni ära ja peale seda tulime koju sööma ja peale seda kihutasime jälle piljardisaali. Naeran et kui Sydneysse lähen võin väikse voodiga toa võtta ja Raimole ostame täispuhutava madratsi, las magab piljardisaalis, siis saab iga kord kui tuju tekib, mängima minna.

Täna äratas Raelene meid kell 9 üles ja räuskas, et raiskame enda elu ära kui kaua magame. Nemad ärkavad kell 4 hommikul. Käisime lõuna ajal Raelenega poes, ostsime õhtusöögiks vajaliku ja päeva peale läksime jõusaali, sõime ühes heas Jaapani restoranis ja tulime koju. Raimo pandi muidugi tanki grillima, mis ta töö ikka on kui kokkamine :D

Siin me nüüd olemegi. On täpselt 00.00 seega algas aasta 2016. Siin aastavahetust väga ei tähistata. Ilutulestik on illegaalne siinse kuumuse tõttu, need sädemed võivad vabalt tulekahju põhjustada. Austraalias tähistatakse pigem 26ndat jaanuari mis on Austraalia päev.

Kuna meil on juba uus aasta siis soovime teile paremat uut aastat ning head vana aasta lõppu! :)

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar