kolmapäev, 14. detsember 2016

Ootamatult on meil viimane nädal farmis, mis edasi?

Tsauki huvilised :)

Meil siin farmis tramm kuubis. Saime üleeile esimese vaba päeva peale 24ja järjestikku tööpäeva. Mina sain veel kord nädalas tunnise autosõidu kaugusele toidupoodi sõita aga Raimo oli siin konteineris kinni kõik selle kuu :D Aga ei ole hullu, teame et ilusad ilmad on farmis alati paremad kui vihmased, kuid sisimas me natuke nõidusime, et ainult üks vihmane ilm tuleks ja saimegi mis tahtsime :)

Me pole terve selle kuu jooksul siin midagi eriti põnevat teinud sest töölt koju jõudes ei jõuagi eriti midagi teha ja see aasta on farmisiseselt pingeid ka, nii et ei mingit sellist lällamist nagu eelmine aasta. Mõnes mõttes ongi hea, saab akusid ka laadida ja aega endale.

Asun kohe asja juurde kuna kirjutasin et oleme farmis jaanuari alguseni. See nüüd muutus, nagu pealkirjast juba lugeda jõudsite. Nimelt hommikul peale meie vabat päeva tuli meie juurde Murray ja tahtis rääkida. Ei osanud oodatagi mis sealt tulla võib. Aga ta just eelmine päev rääkis ühe hea sõbraga ja too ütles, et tal sai just üks tööots tehtud ja nüüd vaja uus töö leida. Murrayl hakkas selles osas kohe mõte tööle, et alguses kui siia tulime, ütlesime, et tahaks et ideaalis jõuludeks siin töö läbi saaks sest tahtsime nädalaks kas Balile või Taisse puhkama minna ja siis jaanuari alguses korraks Eesti ja kuu keskeks Sydneys tagasi olla aga kiiresti sai meile selgeks, et viljakoristus see hooaeg lõpeb millalgi jaanuari esimeses pooles, kui ilmaga veab muidugi. Nimelt korralikke kuumasid ilmasid pole olnud, võib olla paar 45 kraadist päeva oli aga pole saanud keskööni väga töötada nagu eelmine aasta. Ja kuna mina ütlesin, et ma väga tahan enda vanaema sünnipäevale jõuda mida peetakse jaanuari keskel siis Murray pani selle kõrva taha ja muretses, et nüüd ei saagi me võib olla sinna ka minna kuna ilm mängib mäkra. Niisiis ta pakkuski välja variandi, et oleksime veel see nädal farmis ja siis saaksime minna, et see teine sõber tuleks oma naisega ja aitaks neil meie asemel töö lõpuni teha.
Kõik see tuli kui ämber külma vett kaela, ei oleks seda oodanud kuna olime leppinud et no kui ei jõua selleks ajaks Eestisse siis mis teha, lubasime farmeritele kuni viljakoristuse lõpuni kindlasti siin olla. Murray andis meile mõned tunnid mõtlemisaega sest nende sõber tahtis kohe vastust kuna tal oli veel kaks tööpakkumist ja kui ta oleks emma-kumma vastu võtnud, oleksime pidanud kindlasti siin lõpuni olema.
Hakkasime asja lahkama ja tulime otsusele, et uue nädala teisipäev on meil siin viimane tööpäev. Otsustasime nii kuna meil on mõned asjad mida tahame Eestis ära teha kui seal oleme ja kui me ei tea isegi kuupäeva millal siin lõpetame, ei saa lennupileteid osta mis Austraalist viimasel hetkel ostes lähevad alati kallimaks, pluss ei saa ühtegi aega kuskile kinni panna ja võib juhtuda et ei saagi tegemised toimetatud. Ja muidugi kui jaanuari keskel siin lõpetanud oleks, oleksime Sydneysse tagasi jõudnud alles veebruaris, mis kindlasti algupäraselt meie plaan ei olnud.
Nii me siis olimegi dilemma ees. Siia jäädes teeniksime muidugi raha aga teadsime et oleme nii kui nii miinuses võrreldes sellega mida Sydneys teenisime kuid tegelikult tulimegi rohkem siinse koha ja inimeste pärast ja nagu me alati ütleme, raha ei tee meid õnnelikuks.
Selle asemel otsustasime, et kohe Eestisse ei lähe, vaid lendame mõneks nädalaks Taisse ja peale seda vaatame millal Eestisse minna mõtleme.
Tegelikult oli see meie kõige algupärasem plaan, et ennem jõule lõpetaksime ja saaks kuskile puhkama minna. Naersimegi, et alati juhtub see, mille peale oma mõtte paned. Tahtsime nii ja saimegi mis tahtsime :)
Muidugi meeletult kahju on siit nii järsku lahkuda. On nemad meile kalliks saanud ja meie nendele samamoodi.
Eile jutustasin Murray ja Raelenega peaaegu neli tundi nende aias ja rääkisime igasugustest asjadest ja Murray ütles ka, et nad tahavad meie jaoks kõige paremat ning kuna tundus, et mõlemad plaanid jõuludeks või vanaema sünnipäevaks koju minna, lähevad ilma pärast untsu, siis nad tahtsid et me saaksime vähemalt võimaluse emba kumba nüüd teha.
Muidugi tekkis tunne nagu reedaksime neid kuna lubasime lõpuni olla ja tekkis paha tunne, aga pärast nendega rääkides ja teada saades kes meie asemele tulevad, rahunesime maha kuna see on nende kauaaegne sõber Trevor ja tema naine kes on ka varem nende jaoks töötanud ja teavad väga hästi kuidas selle traktoriga sõita :)
Taisse on lennupiletid ostetud, oleme mõne aja Pattayas kus on Dennu ja siis Chiang Mais kus on Indrek, saab nende näod ka nähtud :) Selline on algupärane plaan ja kui midagi muutub, lähme vooluga kaasa.

Veel pole kohale jõudnud, et nii kiiresti siit lahkume aga kõik on heade muutuste huvides ja selliseid muutusi peab tegema :)


Muudel teemadel ka, et vahepeal sai siin kooki küpsetatud. Raelene tegi oma tavalise ropusuu kõrvale Raimole kutsikasilmi, et tema tahab printsessikooki. Ostis kõik vajalikud toiduained, Raimo küpsetas ja mina kaunistasin. Pilt koogist selline:


Kuninganna on ta selle pärast, et tema kutsub mind printsessiks ja kui julgesin talle ükskord öelda, et issand mis printsess ta on, tema selle peale, et ei mis printsess, mina olen kuninganna :D selle pärast sai ka koogile see kirja pandud. Raimo nokkis teda kuna andis mikrolaineahju selle klaasi koogialuseks :D:D Aga pidi maitsema väga hästi :)

Kui mäletate eelmise aasta farmipostitusest et Raelene ehitas kõige koledama jõuluvana mida minu silm näinud on ja ma loomulikult andsin talle seda teada ka, siis see aasta ütles kohe alguses, et mina pean nüüd appi tulema sest muidu nokin teda elu lõpuni mis hernehirmutise ta tegi :D
Sellel aastal on meil väga aussipärane jõulumees:


Panime ta vanni kuna algupärane idee ta tõukeka peale seisma panna ei toiminud kuna tuul oli suur ja ega see siis korralik poemannekeen pole. Toppisime kartulikotte täis ja nii ta jäi :D Pistsime vanni ja tee äärde. Ma mõtlesin, et hüppan ka jõulumehega vanni, et ikka vaadata kas tal on mugav, on, nii et sinna ta jääb :D

Kui meil nüüd vaba päev oli siis sõitsime kohe Perthi kuna tahtsime üheks päevaks siit tsivilisatsiooni saada. Käisime jõusaalis, söömas, otsime nädalaks söögid ja istusime Freemantleis rannas ning nautisime laineid. Paar pilti ka:





Siin lõpetangi, ilmselt järgmine postitus tuleb alles jaanuari lõpu poole kui Sydneys end sisse seame kuna see ikkagi blogi Austraaliast, mitte Eestist ;)

Senikaua olge teiste vastu head, hoidke ennast ja nautige igat päeva :)

Tsau ja paka :)



kolmapäev, 16. november 2016

Traktor on elu ja Raimo on kloun

Tere tere :)

Istun siin läpaka taga ja pea on täitsa tühi. See on see kui kõik on sama vana asi, pole uusi teemasi millest rääkida. Aga alustan sellest mis eelmises postituses rääkimata jäi.
Nimelt selle aastaga mis siit kaugel olime, on siin ühtteist muutunud ja me Raimoga tundsime kohe ära et Murray ja Raelene näevad kuidagi stressis ja selle aastaga 5 aastat vanemaks jäänud, samamoodi on tervis neil halb. Nüüd kui oleme jõudnud asjadest piisavalt rääkida on neil tõesti juhtumiterohke aasta olnud.
Nimelt nad on 21 aastat rentinud põlde mis on nende kogu maa suurusest rohkem kui kolmandik ja maa omanik tahab nüüd selle kõik maha müüa. See tähendab et järgmine aasta on rohkem kui kolmandik vähem tööd ka. Mis omakorda pani neid mõtlema, et ehk oleks nüüd aeg ka ise elada ja kõike nautida sest nad on tõesti 21 aastat järjest 7 päeva nädalas töötanud. Nende näost on näha et nad on nii väsinud ja tervis annab alla kuna nad tunnevad et juba jaanuari lõpus on kõvasti vähem tööd ning saavad aega ka endale, pingelangus vast. Sellega seoses ostsid endale karavani millega hakkavad järgmine aasta mööda Austraaliat ringi reisima. Ütlesin ka neile, et lõpuks ometi leiavad aega endale, elu pole ainult töötamiseks. Ja Murray tahab et ta poeg Jarrad ka rohkem ohjasid endale võtaks kuna järgmine aasta peab ta suuremad asjad kõik ise tegema ja Murray on juba nii väsinud sellest kõigest et oleks aeg pojal äri üle võtta.
See omakorda tähendab et me oleme vast viimased seljakotirändurid kes siin neil abis on. Meil on muidugi ülihea meel et otsustasime ikkagi tagasi tulla, et saame neile viimasel aastal abiks olla :)
Ja no muud muutused on perekonnasisesed mida siin lahkama ei hakka. Aga panen siia pildi farmeritest juhul kui teil nende näod meelest läinud on. Tõesti ühed suurte südametega inimesed :)


Meil ei lubatud ühtegi kodulooma ka võtta see aasta :( Raelene ütles konkreetselt et kuna tema äge kass Trevor jäi auto alla ja ta oli nii kurb siis ta ei taha ühtegi looma enam kelle pärast muretsema peaks. Aga no me saaks mingi suure ämbliku ikka ju koduloomaks võtta, või kärbse :D

Meile öeldi kohe alguses, et viljakoristus algab ilmselt alles novembri teisel nädalal siis nad leidsid meile jälle igasuguseid lolle töid teha mida nad ise ei oleks viitsinud. Me kaks entusiasti olime loomulikult nõus, aeg on raha ja niisama passida poleks viitsinud.
Saime vana töökoja 35 kraadises kuumuses puhtaks koristada, saime palke sorteerida mis oli eriti mõnus füüsiline töö sellise kuumaga, saime masinaid jälle pesta, tavotitada ning rehvidele õige rõhu panna ja muidugi kuidas meid siis ilma viljatünnide pesemiseta jäetud oleks. Eelmine aasta oli mul nendega halb kogemus, sain kuumarabanduse, nii et see aasta oli mul Raimo abis ja jõime piisavalt vett. Tegin teie lõbustamiseks paar pilti ka:


Need on need viljatünnid mida pesema pidime. Seest muidugi, väljast oleks liiga kerge ju. Ülesanne iseesesest oli kerge, pidid pea sealt alt august sisse pistma, surveveevoolik käes ja muudkui pese. Eriti mõnusaks tegi see sitane ja mürgine vesi mis sealt kaela sadas aga sellise kuumaga oli mõnus jahutav.
Siin on Raimo oma lemmikmasinaga:


Ta muidugi tahab alati sellega kohe sussi all käima panna, eelmine aasta sai Murraylt riielda ka. Ta ei tahtnud Raimole seda sõita proovida sest teadis, et talle meeldib kõikidele asjadele millel mootor on, kohe agu anda :D Ma läksin temaga kaasa igaks juhuks, et ehk minuga ei kihuta aga lõpetasime nii et mina röökisin, et lase mind maha, hüppasin esimesel võimalusel maha ja tema naeris :D Aga see aasta tassisime sellega nendest tünnidest eelmise aasta viljajääke puu alla, neid pole enam vaja. Ja sellised ägedad mütsid saime ka farmeritelt, head laiad, kaitsevad kukalt ka päikese eest.

Muide mul oli see aasta siia tulles ka kuumarabandus. Olin kaks päeva voodis. Ju selle pärast et ennem Melbourneis nädal aega olles oli ainult 7 kraadi sooja ja nüüd siia tulles kohe 30, niitis natuke jalust ära küll.

Me oleme nüüd nädala juba traktoriga põllul rallinud ja viljakoristus on täies hoos. Kiiresti tuli kõik eelmisest aastast meelde. Isegi mul kellel kipuvad kõik asjad ununema :D Püüame sellel aasta ettevaatlikumad olla kuna nüüd saime teada et tegelikult oli traktoril nii mõnigi asi katki. Muidugi meie kaela midagi ei aetud aga see aasta võtame asja tõsisemalt. Pole odav neid kalleid masinaid parandada. Samas vilja sees sõites ei näegi kõiki auke ja kühmusid et kahjustusi täielikult vältida. Nokk kinni, saba lahti.

Meil on päris palju vabu päevi siin olnud, käisime ühel päeval Lancelineis, mis on mööda rannikut Perthist põhja poole. Mõte oli randa minna aga seal olid hoopis pilved. Läksime hoopis liivamägedele möllama. Seal sai  liivalaua ka rentida aga me seekord jooksime seal niisama ringi. Tegime naljakaid pilte ja nautisime niisama. Panen siia Raimo klounipildid ka, saime korralikult naerda ikka. Ma saan alati tasuta naerutunde :D


















 Siin lõpetame ja varsti uued jutud :)





pühapäev, 30. oktoober 2016

Mida me jälle siin farmis teeme?

Tsau,

kõigepealt uudised kuidas Raimol eelmisel nädalavahetusel Melbourneis Austraalia meistrikatel läks. Ta sai ju põhivõistlusele edasi aga teisel päeval pidi kohaga 16 parima hulgas leppima. Mängis ise halvasti ja selle tasemega mängus ühest veast piisabki et kiid kotti tagasi pakkida ja koju minna. Nüüdseks on tal piljardist mõneks ajaks kopp ees, sai ju iga nädalavahetus võistlustel käidud. Saab muid asju ka teha :)

Jõudsime 24ndal farmi tagasi. Kes selle blogi uued lugejad on, siis ütlen et oleme siin juba teist korda. Eelmise aasta farmitöö kohta saab lugeda siit:  http://raimojajanneau.blogspot.com.au/2015/10/too-pildis.html
Otsustasime juba eelmine aasta kui siin töö lõpetasime et tahaksime see aasta ka kindlasti siia tagasi tulla. Siin omaette majas elades harjub ära selle luksusega :D Ja kui farmerid on ka ilmselt Austraalia kõige ägedamad inimesed siis tõmbab nagu magnetiga siia tagasi küll. See aasta on muidugi olud natuke teistsugused kuna me teame mis töö osas ees ootab ja suurema osa sigadustest saime eelmisel aastal juba ära tehtud.
24ndal lendasime Perthi ja Murray ja Raelene tulid mõlemad meile järgi. Ostsime linnast kõik vajalikud asjad juba ära, et õhtul ei peaks hakkama enam kuskile sõitma. Farmeritega tegime kokkuleppe et me ei pea farmi jaoks autot ostma vaid saame kasutada mõnda nende masinatest. Nad olid ostnud päkkerite Ford Falconi millega Raelene sõidab aga teades neid ma usun et nad ostsid natuke selle meie pärast ka sest raha neil on, miks nad peaks mingi romu endale ostma :D Nii et selle autoga võime sõita kui vaja poodi minna näiteks. Töö ajal sõidame ikka kastikaga millega eelmine aastagi ringi paarutasime.
Kui nad meid lennujaamast peale võtsid, saime kaua oodatud tugevad kallistused tehtud ja farmi poole sõit hakkas pihta. Midagi muutunud pole, ikkagi siinpool Austraaliat on inimesed palju sõbralikumad kui teisel pool. Murray ja Raelene on ka ikka samaägedad ning nagu arvasime, hakkas kahe tunni jooksul farmi sõites korralik rõvetsemine ja ropendamine pihta :D Nendega ei saa teistmoodi, kõik jutud keeratakse naljaks :D
Praegu nädal aega saime puhata. Ei osanud olla alguses üldse, kuidagi harjumatu oli. Arvame et olime linnaeluga juba nii ära harjunud et imelik oli siin vaikuses olla kus kõige rohkem näeme kaheksat inimest korraga. Farmerid said aru ka et me ilmselt väsinud ja tahame sisse elada, nad ei hakanud meid iga päev tüütama oma tegemistega. Nüüd on juba parem :)
Homsest peaksime mingid tööd juba saama, Murray ütles et leiab meile igasuguseid vastikuid asju teha kui raha teenida tahame. Me niisama passida teist nädalat küll enam ei viitsi.

Sai siin juba korralikult naerdud. See pere ikka ei muutu, huumorit on neile kuhjaga antud. Näiteks Sarra ja Jarradi lapse Hunteri pissiseid mähkmeid üksteisele näkku visata on nende jaoks väga naljakas ja okei :D

Kuna siin on soojem kui teisel pool Austraaliat siis tahtsime seda vabat nädalat ära kasutada ja kuskile randa minna. Läksime Moore jõe äärde kus on jõgi ja ookean liivavalliga eraldatud. Mõte oli muidugi sinna karavaniparki telgiga ööseks ka jääda aga kuna oli väga külm tuul siis oleksime ära külmunud. Hea et ei jäänud ka, öö ja järgmine hommik olid tormised ja ranniku ääres oli veel eriti.
Aga sellegi poolest saime üle aasta jälle Lääne-Austraalia randa nautida. Paar pilti ka:







Täna käisime siit poole tunni kaugusel Bindoonis kus pidi olema turg. Lootsime värskeid puu-ja juurvilju saada aga pakkuda oli vaid apelsine mida mitu kotti võtsime. Pidime ikkagi Northamisse sõitma ja sealt tavapoest kõik värske ostma. Vaba päev nii kui nii, võis sõita küll. Sain ka rooli üle pika aja. Viimati kui autoga sõitsin oligi eelmine aasta farmis. Sydney on selleks liiga hull, hea meelega käisin jala või sõitsin rongiga.

Muide Murray rääkis ka et see aasta võib viljakoristusega kauem minna, kuni jaanuari alguseni isegi. Eelmine aasta lõpetasime juba ennem jõule. Aga kuna see aasta oli olnud jube kole ja vihmane talv siis nüüd võtab kauem aega et vili kuivaks kuid loodetavasti oleme nädala pärast juba traktoriroolis. Piisab nädalast ajast kuumast ilmast ja hakkamegi tööga pihta. Senikaua teeme nipet-näpet mida nad meile leiavad :)

Siinkohal lõpetangi, uued jutud uuel ajal :)


laupäev, 22. oktoober 2016

Kahe päeva pärast farmi ja ülevaade tegemistest

Tervitus :)

Kohe asja juurde.
Kõigepealt räägin kuidas Raimol Adeladeis läks kus olid Okeaania lahtised meistrivõistlused 9pallis ja 10pallis. Mõlemal võistlusel sai teisele päevale põhivõistlusele edasi aga siis kaotas esimese mängu. Ise arvas et närvid vedasid alt. Mängis esimestel päevadel väga hästi, sõitis vastastest üle aga teisel päeval ei suutnud enam samamoodi mängida ja kaotas. Ise oli muidugi pettunud sest tal oli reaalne võimalus need mõlemad võistlused kinni panna. Ta on siin kindlasti parimate mängijate hulgas. Minevikus pole mõtet passida, tuleb uued sihid seada ja iga järgmine kord mängida nii hästi kui suudab ja mitte endale liiga palju pingeid peale panna. Potensiaali on palju. Siin teile kaks pilti ka:


Siin pildil on peaaegu kõik meie osariigi mängijad koos.


Ja siin Raimo poseerib.

Sellest järgmisel nädalavahetusel olid Sydneys 10palli meie osariigi meistrivõistlused kus Raimo ennast ikka kokku võttis. Võistlus toimus saalis kus ta koguaeg mängib, seega tunnetus oli kohe hoopis teine ja oli ka tulemustes näha. Kes natukenegi Raimo mängu tunneb, teab et talle meeldib tagant järgi tulla. Finaalis 7:2 taga ja siis tuli 9:7 ette, ei lasnud vastasel ühtegi mängu 7 mängu järjest võita. Siin on Raimol maine et kui oled temast 6:0 ees siis sa ei saa ka kindel olla et võidad :D Kuigi ta niimoodi järgi tuli, pidi leppima ikkagi teise kohaga. Tal oli see võit juba pikemat aega mõttetes, tahtis väga seda võita. Paar pilti ka:


Poolfinalistid.


Finalistid. Naljakas on see et siin keegi ei oska Raimo nime öelda ega kirjutada. Ta on kas Ramio Taasaar, Ramio Teesar või nagu kõigil kergem öelda, Rambo 'eesti terminaator' :D


Dave võitis seekord. Ta on ka väga hea mängija. Pinge pani Raimo talle korraliku peale, kutid teavad et Raimoga mängides ei saa kunagi kindel olla ;)

Vahepeal sai meil üürileping läbi seal korteris kus 17ndast jaanuarist alates elasime. Kolmeks ööks üürisime ühe korteri ja siis olime sõprade juures järgmised kolm ööd. Nüüd 19ndal oli meil mõlemal viimane tööpäev. Lahe et tööle tagasi kutsuti kui jaanuaris Sydneysse tagasi tuleme. On vähemalt kohe töö olemas. 20nda hommikul lendasime Melbourni kuna Raimol täna ja homme Austraalia lahtised meistrivõistlused 8pallis. Täna olid alavoorud kust ta homsele põhivõistlusele edasi sai.
Proovin järgmise postituse kiiremini teha et kogu info ikka meeles oleks ja teile ülevaate anda saaks :)
Siin üks pilt kus nagu ikka Raimo pidi mulle poseerima :D Pilt tänasest võistlusest:


Ööbime siin ühes korteris mille üürisime ja 24ndal on Perthi lend. Päev otsa sõidame ringi ja teeme vajalikud tegevused ära ning ostame vajalikud asjad farmi jaoks. Sama päeva õhtul tulevad farmerid meile järgi ja saab jälle mõnus pull puhkus olema :)
Päris lahe mõelda et juba on farmi tagasi minek ja saame kahekesi elada. Kommuunielu pole ikka meie teema kuigi paljud seljakotirändurid seda naudivad ja ütlevad et see on oluline osa reisimisest. Me vist selles osas väga teistsugused ja üksteise seltskond on alati kõige parem :)

Farmis võib minna kuni detsembri lõpuni. Oleneb ilmast. Kui vihmane suvi siis läheb kauem kuna viljakoristusel peab vili teatud niiskustasemega olema et see üldse vastu võetakse. Aga loodame lõpetada ikkagi selle aastanumbri sees, siis nädalaks/paariks puhkama kas Taisse või Balile ja siis vaatame edasi.

Meil hea meel et Sydneys 9 kuu jooksul väga palju asju kogutud ei saadud. Ühe seljakotijagu asju tuli juurde aga see väga vähe. Kuna mu super töökaaslane prantslanna Roxanne pakkus välja et võime mõned asjad tema juurde viia senikauaks kui ringi reisime, siis see tegi meie olukorra palju lihtsamaks. Tuleme siia tagasi nii kui nii ja tema peab seal korteris elama aasta, nii et ta ei saa kuskile minna ka. Jätsime suure ratastel sportikoti ja väikse spordikoti tema poole. Nüüd on meil ainult Suur kohver ja kaks väikest seljakotti. Mõttetud asjad viskasime kõik ära. Õnneks me mõlemad oleme minimalistlikud ja ei meeldi kui on palju asju, nii et alati on kerge asjadest lahti öelda. Siin pilt meie viimasest hetkest meie elatud maja fuajeest ja kõigist meie asjadest. Vasakult kaks kotti viskasime veel ära:



Mina pole ikka veel joonistada suutnud. Motivaatsioon on täiesti null. Samas nüüd farmi minnes on palju vaba aega kus mul ilmselt see tuju tagasi tuleb. Viimasel ajal Sydneys olles polnud aega enda jaokski, rääkimata joonistamisest. Töötasin 7 päeva nädalas kolm kuud järjest, millest vast 10 vaba päeva sain. Ja pluss muud tegemised, nii et joonistamise jaoks väga aega ei jäänudki. Samas see töö oli nii lahe. Läksin iga päev hea meelega sinna aega viitma ja sain selle eest palka. Kõik on mõistuses kinni kuidas asju enda jaoks tõlgendatakse.

Muid uudiseid pähe ei tule, järelikult sai kõik räägitud.
Aa, ma tahtsin siia panna ühe pildi. Nimelt milline näeb välja meie kõige hilisem õhtusöök. Põhjus miks siia selle panen, on et Raimol on täitsa haige keha :D Tema sööb igasugust jama (just magusat) ja tal on aastaringselt sixpack ja mina kes jälgib toitumist ja olen suhkru täiesti välja jätnud, alkoholi pole poolteist aastat tilkagi joonud, käin trennis ja magan hästi, minul tulevad kõhulihased välja suure vaevaga. Ega ma ei stressa vormi pärast, mul hetkel vast parim vorm mis üldse olnud on aga see on naljakas kuidas tal on ükskõik mida süüa võib ja kui erinevad on organismid. Panen talle juba praegu pinged peale et meie lapsed sünnivad juba lihastes :D


Vasak kauss on minu oma ja parem Raimo. Kus on õigsus siin pildil? :D Pole ju. Aga tal on geenidega hea vorm antud, nii et vabandab välja.

Rääkides toitumisest siis oleme siin enda menüüs 180 kraadi muutuse teinud. Nimelt me ei söö enam midagi loomset. Väga harva satub menüüsse nt kala aga üldiselt oleme täitsa taimetoitlased. Kõik algas sellest kui farmis enda tibu kasvatasime. Mina hakkasin mõtlema et kuidas me ühe üles kasvatame ja teisi sööme. Uurisin üleüldiselt ka kuidas loomsed toidud inimese organismile mõjuvad ja mis mind kõige rohkem seda otsust tegema pani, olid faktid kuidas loomi farmides koheldakse ning miks peab loom andma enda elu, et mina saaks teda süüa. Pluss muidugi loomafarmide mõju loodusele.
Loomsete toitude väljajätmine oli kergem kui arvasin kuna mul kujunes kiiresti välja jälestustunne kui näiteks poes näen lihakäntsakaid. Mina näen nende asemel tapetud loomi kes ei saanud enda kaitseks midagi teha. Raimol see veel nii kaugel ei ole et tal rõve hakkaks aga liigub sinnapoole ja piisab sellest kui ta saab aru mis kogu loomse toidu tööstuse taga toimub.
Mis seda kergeks ei tee, on inimeste väärarusaam loomsete toitude kohta ning selles osas meie seisukohtade kritiseerimine. Me ei võta kunagi midagi isiklikult ja kui inimestele meeldib teistele halvasti öelda siis teeme selles vaid enda järeldused antud inimese kohta, mõttetu on kellegagi vaidlema hakata. Kuid mis imestama paneb on fakt kuidas lihasööjad alati taimetoitlasi halvustavad ise proovimata aru saada. Inimestele meeldib ainult vaielda ja oma arvamust peale suruda. Kahju et vähesed suudavad ka teiste arvamust aksepteerida.
Igatahes mida selle toidujutuga öelda tahan on see, et mina isiklikult tunnen ennast peale loomse toidu välja jätmist kordades paremini. Tervis on parem, maitsemeeled on tugevamad, enesetunne on kergem, vorm on parem ja tunnen et teen head nii enda kui loomade jaoks. Ning ei, meil pole mitte mingi vitamiini või toiduaine puudust. Kui tead kuidas toituda, saab täpselt samamoodi elada ka taimetoitlasena.


Selle jutuga siinkohal lõpetan ning ilmselt järgmine postitus tuleb juba farmis olles.
Tsau ja hoidke ennast :)

teisipäev, 13. september 2016

Raimo võitis jälle, ujula ja Bondi rannikukõnd

Tere kõik see pere,
alustuseks parandaksin eelmist postitust kus kirjutasin et vastavalt Euroopa seadusele ei tohi inimesel kaks kodakondsust olla. Tegelikult mullegi üllatusena tuli välja, et võib küll ja on neid inimesi, kellel on kaks kodakondsust. Nimelt see on natuke vastukajaline kuna Eesti seadus ütleb et ei tohi olla aga Eesti põhiseadus ütleb, et kui oled sünnilt eestlane, ei saa keegi sinult Eesti kodakondsust võtta. Nii et juhhheiii :D

Nagu pealkirjas näitab, et Raimo siin võitis järgmise piljardivõistluse siis jaa, ta on praegu võidulainel :) Mängib hästi ja ütleb, et tunneb ka mängides ennast hästi ja stabiilsemalt. Möödunud pühapäeval oli sama võistlus mille eelmine kord kinni pani, nii et võitis kaks järjestikust võistlust kus selle osariigi head mängijad koos on. Esimese mängu kaotas kuna magas sisse ja naeris ise ka et polnud veel üles ärganud :D Aga miinusringist sai ennast finaali mängitud ja pani võistluse kinni. Ega need võidud ka kergelt ei tule, siin on väga häid mängijaid aga ta on kindlasti siin üks parimaid. Ise on uhke ja mina olen uhke :) Pildimaterjal siin:



Siin laiskleb :D Finaali mängivad, teine tüüp Vinnie lööb.


Siin on Raimo kord. Ta on mulle ka õpetanud kuidas õige asend on millega lööma peab, kuidas käsi peab olema ja nii edasi aga samamoodi nagu mina ei saa otselööke sisse ja tema ei saa sellest aru, ei saa mina aru kuidas tema sirgeid jooni joonistada ei oska :D Nii et parem jääme enda lemmikute tegevuste juurde  :D


 Siin on osad piljardikutid koos. Nad on nii ägedad kõik. Sõbralikud ja igati toetavad. Austraallaste parim toit pole teine austraallane nagu eestlaste kohta öeldakse :)


Siin on paremal Vinnie kellega Raimo finaali mängis ja vasakul üks teine väga hea mängija Barry kes jäi kolmandaks.
Muide just samal hetkel kui seda postitust kirjutan lendab Raimo Adeladei kus on Okeaania lahtised meistrivõistlused 9pallis ja 10pallis. Ta on praegu hea vormiga, ise loodab 16ne parima hulka saada aga ta teab ise ka et kui hästi mängib ja vigu ei tee, võib vabalt ka palju parema koha saada. Pöidlad ja varbad pihku ja kui tagasi tuleb, teen ka pikema postituse selle kohta kuidas tal seal läks. Või kusjuures mis veel parem, ta lubas ammu juba ise postituse kirjutada. Panen ta seda lõpuks tegema, mina nii kui nii sama palju asjast ei jaga kui tema :D
Saab imelik olema 5 ööd üksi magada et keegi kõrval ei laiuta aga samas saab endale ka aega ja pluss mul on nüüd 4 patja mis on kõik mulle :D


Oleme siin mõnda aega tahtnud kuskile ujuma minna, ükskord võtsime endeid kokku ja vedasime ennast olüpiakülla kus 2000. aastal olid Sydney Olümpiamängud. Läksime praamiga kuna siin nii ilus loodus mida vaadata ja kui rongiga minna, on enamus aega maa all sõitmine. Kuna see oli 4.september mis siin on isadepäev siis terve ujula oli rahvast täis. Basseinidest teisel pool on suur osa lastele möllamiseks, torud jne. Aga me tahtsimegi pigem pikalt ujuda, mullivannis natuke istuda ja sauna minna. Saime selles basseinis ujuda kus Michael Phelps ka varba märjaks sai :D Raimo on muidu tublim ujuja kuigi mina kunagi käisin aastaid ujumistrennis aga konna ta ikkagi ujuda ei oska ja mina olen kiirem. Samas kui ma prooviks, ilmselt teeks talle ka teistes tehnikates pähe aga las jääb mehele ka natuke uhkust :D Paar pilti siin:


See on see suur bassein kus Olümpia ujumisvõistlused olid.


Turist :D Raimo on hea mees, ausalt. Ma piinan teda alatasa pildistamisega ja talle ei meeldi väga tähelepanu keskpunktis olla ja pigem jääks kaamera taha aga ju ta teab et ma ei jäta ennem kui tema ka pildile saan :D


Mina olen siin nii puhas saunast haha :D Ema mul nokkis, et meh pole sauna vaja ju, et alla sentimeetri sitt pole sitt ja üle sentimeetri kukub ise maha :D
Aga pildist ka, et võrdlesin käe suurust maailma kiireima mehega vees :)


Teistel teemadel, mina käisin eelmisel nädalavahetusel Bondil rannikukõndi tegemas. Seal pikk rada mööda rannikut kus saab loodust nautida ja lisaks ja ennast liigutada. Kuna Raimo oli tööl ja tahtis pühapäevaseks võistluseks natuke harjutada siis läksin sõbranna Marellega kellega Credit24s koos töötasin. Päris huvitav ilm oli, üldiselt pilves aga päike ikkagi paistis. Käisime raja päris kiiresti läbi, ligi 1,5h aga muidu kui rahulikult kõndida, läheb palju kauem. Ilma pikema jututa, pildimaterjal on siin:


See on lahe, et kui seal basseinis ujuda siis lained laksuvad mööda äärt ja basseini. Päris lahe vaatepilt.

















Pidime läbi surnuaia minema kuna üks koht oli tee peal hooldustööde pärast kinni. Päris ilus surnuaed on seal.



Nende piltidega siinkohal lõpetan. Nüüd nii palju vaba aega et ei teagi mis sellega peale hakata. Tööpäev tänaseks läbi, kodus passida ka ei viitsi, lähen parki või trenni :)


Tsauki ja teinekord jutustame ;)