Eelmisel nädalavahetusel oli mul lühike tööpäev, seega saime Raimoga jälle ühe koha läbi kammitud. Valisime tegelikult ühe teise sihtkoha aga nagu turistid ikka, otsustasime vaadata kuhu buss sõidab ja sattusime hoopis uude kohta. Kohanimeks on Balmoral ja seal on rand ka. Ooperimaja juurest läks praam üle jõe ja sealt bussiga umbes 10 minutit sõita. Kuna aega oli piiratud sest paari tunni pärast pidi pimedaks minema, otsustasimegi mitte väga kaugele minna. Sydney on selles suhtes huvitav, et isegi kodu lähedal on nii palju ilusaid kohti kus käia ja mida avastada. Pildimaterjal on siin:
Ootame praami.
Mõnikord naerab südamest ka :D
Muide siin ooperimaja ees on väike trepp kus alati üks hüljes lebtab ja magab. Seekord teda just ei olnud :D
Kohustuslik turistikas ka muidugi, ooperimajaga ja puha :D
Raimo arvas et pilt tema jalgadest peab kindlasti blogisse jõudma sest see ilmselt kõige kenam foto mis tegime :D
Raimo on vahepeal kahel piljardivõistlusel käinud. Esimene oli jälle kutsetega võistlus kus parimad mängijad jõudu katsusid. Raimo kaotas finaalis. Terve võistluse mängis väga hästi ja viimase mänguga lagunes kuidagi ära ja hakkas vigu tegema. Foto võitjaga siin:
Täna oli tal Las Vegase liiga, mida ta on siin veebruarist saati iga nädal mänginud, parimate mängijate vahel võistlus kus esikohale plekitakse kinni piletid Las Vegasesse või sularaha. Poolfinaalis kaotas aga ta ütles, et ei viitsinudki mängida sest nii pikk päev ja finaal oleks olnud ka väga pikk, pluss peale seda oleks pidand eelmise aasta selle liiga võitjaga mängima. Nii et see poleks võitu nii kui nii garanteerinud ja teine koht jääb tühjade kätega, pluss pool aastat higistad laua taga ja ainult 1500 dollari väärtuses auhind. Raimo teenib nädalas selle summa. Pildi sai ka, siin on Raimo ja Chris kes on üks ägedamaid piljarditüüpe siin. Hästi abivalmis, sõbralik ja hea südamega inimene :)
Raimol on nüüd jalgpall ka läbi. Mängib rohkem tennist ja käib minuga rohkem jõusaalis, jess :D Ta nii kokku kuivanud, peabki rohkem pumpama.
Tegin eile teise aasta viisad ära. Uskumatu kui kiiresti aeg on läinud, 3. september saab juba aasta Austraalias..
Kes ei tea siis kriteeriumiteks, et üldse teise aasta viisat saaks, peab 3 kuud farmitööd tegema mille ka ära tegime. Alates 2016 aasta jaanuarist ei pea enam kopsupilti teise aasta viisa jaoks tegema, seega säästsime sealt ka natuke. Loogiline ka, see oli varem pigem raha välja pressimiseks kuna kust me selle tuberkuloosi siin saame kui aasta läbi Austraalias oleme :D
Viisad maksid kokku 1300 dollarit, kerge internetis avalduse täitmine ja tehtud.
Teisipäeval läheme viisaagendi juurde. Ma olen siin uurinud kelle juurde minna sest ei taha megasummat lihtsalt konsultatsoonide eest maksta. Uurisin erinevatest kohtadest mis pakuvad ja küsitaks 400 dollarit poole tunni eest. Küll mõne inimese pool tundi on ikka kallis. Ei raatsinud kuidagi seda raha välja maksta. Siis sain korterikaaslase käest kooliviisa agendi kontakti kes suunas mind nende firmas oleva migratsiooni agendi juurde. Temaga teisipäeval jutustama lähemegi. Küsimusi on palju kuna kõik kohad annavad viisade kohta erinevat infot ja tahame kellegi professionaali käest täpselt teada mis ja kus.
Siin käivad jutud et seadus mis 2016 juulist pidi täide minema, et seljakotiränduritelt hakatakse 32% maksu palgast võtma, peaks nüüd jaanuarist jõustuma. See tähendab et eriti ei saa enam makse tagasi ja kätte saab vähem palka ka. Selle mõttega, et siia teenima tulla, pole siis väga enam mõtet. Samas mustalt saaks veel töötada ja kui oled mõne muu viisaga kui working holiday peal, saab ikkagi vanat moodi edasi toimetada.
Mõnes mõttes saan aru miks riik seda teha tahab, riik teenib meie pealt aastas ulme summa. Nad tahavad kohalikele rohkem tööd anda aga ma ei arva et see õige otsus on kuna austraallased on megalaisad ja kohalikud tööaandjad soosivad välismaallasi endale tööle võtta. Pluss farmidesse ei lähe nad kohe kindlasti ja kui seljakotirändurid enam farmi minna ei taha sest nii palju makse hakatakse palgast maha võtma siis edu riigile, hakkab raskeks minema.
Selle pärast tahamegi viisa agendi juures ära käia, et täpselt teada saada mis võimalused on, eriti kui jaanuarist see seadus jõustub. Tahame väga skilled independent viisat mille saaks Raimo kokapaberite ja töökogemuse kaudu. See annaks kohe residentsuse mis lubab meil siin elu lõpuni elada ja töötada ja sellega saab kohe kodanikuks taotlema hakata millega on igasugused riigitoetused kättesaadavad. Raimo ei peaks selle viisa peal olles kokana töötama ja mul ei ole mingeid ajapiiranguid kui kaua ühe tööandja all töötada tohin, pluss ei pea kooli minema. Maksma läheb see umbes 7000 dollarit aga kui mõelda, et Raimo saaks sponsori tööandja kaudu siis maksaksime tema sponsori ja pluss minu tema viisa külge panemise peale topelt summa. samamoodi on ka siis kui mina kooli läheksin, maksaksin kooli eest, pluss Raimo minu viisa külge ja mina saaksin ametlikult ainult poole kohaga töö kõrvalt töötada.
Nii et kui jaanuaris Sydneysse tagasi tuleme, hakkame viisa asju ajama.
Mis veel, mina ikka sama töö peal, Raimo samamoodi. Ilmad hakkavad juba soojemaks minema. Mul oli eile vaba päev, sain katusel basseini ääres isegi sinisele jumele soojemat tooni juurde :D
Mina väga joonistanud enam ei ole. Üldse ei taha ja ei oskagi, nii mu joonistusasjad tolmu koguvadki. Mõned postitused tagasi rääkisin et mul üks plaan joonistamisega. Nimelt tahtsin värviraamatu välja anda ja enda ande natuke suuremale ringile teatavaks teha. Kuid kui mul sellised inspiratsioonimõõnad on, ei tuleks sellest midagi välja. Pluss raske on motivatsiooni leida kui ei ole korraliku enda kohta kus oma ette üksinda aeg maha võtta ja tundide kaupa joonistada. Ehk kui kunagi Eestisse enda koju saab või kui siia jääda otsustame, hakkan rohkem sellega jälle tegelema.
Ajaviiteks värvin värviraamatut. Ostsin raamatupoest ja Raimo kinkis mulle megahead värvipliiatsid kui Sydneysse tulime, vähemalt saan need käiku lasta :)
Uued jutud uuel ajal, olge head ja tsau :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar