Jõudsime Calingirisse farmi!

On kätte jõudnud aeg kus saab lõpmatuseni piinavate kärbestega kakelda kuna nad kõik tahavad suhu, silma, kõrva ja ninna ronida.
Jõudsime eile siia õhtul kell 9. Saime Perthist kell 7 alles liikuma kuna maakler unustas ära kokkuleppe, et kell 4 anname võtmed ning saame 1000 taala tagatisraha tagasi. Seega pidime ootama.
Kaasa pidime ostma vaid tööjalanõud ning söögi. Muu on siin olemas ning elamine on tasuta. Mina otsin endale valge mütsi ka kuna ei kavatse päikesepistet saada päev otsa lauspäikese all olles.

Farm on meil Perthist põhja sõites 1,45h kaugusel ning sisemaa poole. Õhtul oli päris jube sõita kuna siin on normaalne, et kella 7ks on väljas kott-pime. Teid me ei tundud, usaldasime vaid googlemapsi enda telefonis. Öö oli väga must või pime, otsustage ise :D Taevas oli ka täiesti tume. Kui Eestis märkab tumesinist kuma siis siin pole mingit valgusmüra, seega on taevas must. Väga palju tähti oli. Peab täheteadlase Indreku käest uurima mis tähti me siin vaatama peaksime ja mis nimed neil on.
Enamus ajast oli maanteel 110 kiiruspiiranguks aga kui aus olla siis tee oli mitte kõige ideaalsemas seisundis ning 110ga sõites oli kohati tunne, et lendame teelt välja. Eriti juhtudel kui mutant-rekkad vastu tulid kuna need on siin ikka palju suuremad kui Eesti rekkad. Led-valgustused, väga palju kaunistusi ja kängururauad on igal rekkal. Pereema muretseski, et pimedas sõidame, et äkki mõni hull känguru jookseb auto tulede peale teele. Õnneks seda ei olnud, ühtegi isegi ei märganud.
Tee oli hästi mägine. Kõrvad läksid tihti lukku, paras karussell oli tõesti.
Leidsime farmi ilusti üles, isegi ära ei eksinud siin pimeduses. Öösel suurt midagi ei näinud, farmi isa ja ema tulid välja, liikusime taskulambiga. Kujutage ette kui pime järelikult oli :D

Ühest esimestest postituses mainisin, et elame omamajas. Praegu mõeldes on see ikka täielik luksus peale seda õudust kui nende kahe räpakolliga pidime korterit jagama.
Meil on kaks magamistuba, elutuba koos köögiga ning wc ja vannituba koos pluss enda terass koos grilliga. Elu missugune :)
Teen teile pildid homme kui on päevane aeg ja asjad lahti pakitud.

Esimene uni oli niiiiiii hea. Mina kui madratsiekspert kinnitan ka, et meil on väga hea madrats. Kui võrrelda Perthis korteris olnud madratsiga mille vedrusid tundis läbi nelja lina ja tagumik vajus põhja, siis see on ikka hoopis teisest klassist. Öösel oli väga vaikne ja rahulikult sai magada. Linnas korteris magades kuulsime läbi kolmekordsete akende ikka neid 11t sõidurada mis meil otse maja kõrval olid. Akent oli mõttetu lahti teha, hakkas väga häirima. Siin on kõik aknad lahti ja mida kuuleme on ainult linnud, kass, känguru, mõned masinad, kella tiksumine ja oma hingamine.

Pereema Raelene mainis õhtul, et nende kass võib tahta meie majja tulla kuna ta on alati siin käinud ja teab, et midagi head saab siit niikuinii. Kell 7 hommikul kuulsin et keegi tahab vägisi majja sisse murda. Tema see oligi. Käis ümber maja ja karjus, et laske sisse :D
Mina ärkasin kella 10 ajal, läksin välja ja kohe oli ta platsis ning nõudis kõik saamata paid ja sügamised järgi.
Raimo sain maast lahti alles peale kella 12st. Ma üldse ei imesta et uni nii pikaks tal venis. Pole saanud viimased kuu aega ühtegi hommikut nii kaua magada kui torust tuleb. Ma jõudsin vahepeal Murray, Raeleni ja nende poja Jarediga ukse taga jutustada ja muljetada, Raimo ikka magas :D
Vähemalt nüüd sai oma une korralikult täis.

Leppisime eile Murrayga kokku, et viib meid täna farmi ringreisile, näitab mis kus on. Võttis meid kella 2 ajal auto peale ja läksime põlde uurima. Neil on 10 000 hektarit maad :O Ja me polnud elusees nii suuri traktoreid näinud kui siin on. Ühe traktori rehvid olid sama kõrged kui meie, ehk suts üle 170cm. Näitas erinevaid viljamasinaid ja seletas mis mille jaoks on. Meie põhitöö, ehk traktori ja viljakogujaga sõita viljakoristaja kõrval ja kui viljakoguja on täis, siis minna ja see ära tühjendada. Järgmised kaks nädalat teeme igasugust muud tööd mis on vaja ära teha, näiteks võtame ühe aia üles.
Töö saab olema vahetustega, ehk mina töötan 6.00-15.00 ja Raimo 15.00-00.00 või kui vaja siis kauem. Kui viljakoristushooaeg korralikult pihta hakkab, töötame 7 päeva nädalas. Palk on meil 25 taala tunnis mis on farmitöö kohta väga väga hea.

Tagasitulles otsisime mürgist ämblikut redbacki(nimi sellest et tal on selja peal punane täpp), kes pidi väga mürgine olema aga ära ta ei tapa. Tekib palavik, halb on olla. Otsisime Murray ja Jarediga seda ämblikut vist pool tundi. Kõik toolialused ja nurgad käisime läbi. Aga alati kui midagi otsid, siis ei leia. Lõpuks Jared sai meile ühe tooli alt. Päris armas selline :D Aga ta pidi kaks korda suuremaks kasvama kui praegu oli.

Käisime uurisime känguru Maxi ka üle kes neil aias elab. Ta on umbes meie pikkune ja väga lihastes. Murray rääkis kuidas nad ta endale said. Jared lasi selle känguru ema maha ja kukrus oli ühe kuune kängurupoeg. Ta ei tahtnud pojale liiga teha, seega tõi koju. Nii ta siin elab. Aga ta olevat aja möödudes kurjemaks läinud, Varem jalutas ta siin igalpool ringi aga isegi Jared oli tema käest kõvasti peksa saanud ja kängurud on väga tugevad ning äkilised. Ta sai isegi läbi aia mu käest kinni ja poole sekundise liigutusega tõmbas naha marraskile ja tekkis verevalum.

Murray kutsus õhtul meid enda majja (mis asub umbes 100m kaugusel) kus tahtis rääkida tööst ja paberimajandus korda ajada. Istusime väljas, kohal oli kogu pere-isa, ema ja nende lapsed koos elukaaslastega. Seal istudes tekkis küll tunne, et ma ei taha kellegi teise juurde enam tööle minna. Kahju et nad aastaringselt abikäsi ei vaja. Nad on nagu Austraalia vanemad meil :) Oleme siiralt õnnelikud et nad viie paari hulgast meid valisid. Täna mainisid miks just meid. Kogemust meil ju tegelikult ei ole, luges vaid see, et nad mõlemad tunnetasid, et oleme selleks tööks valmis ja nad tundsid ennast meie seltsis hästi. Sama oli ka meie poolt.
Esmamulje on väga väga hea ja usun et paremaks läheb.
Tööst räägime rohkem juba järgmistes postitustes.

Nädalavahetus on meil vaba, vaatame mis teeme, siis kajastame.
Cheers :)

Uudised

Pole postitustes maininud jooksvaid teemasid mis meie elus toimub. Valgustan teid.

Näiteks ostsime laupäeval endale auto. Maksime 1300$ mis on selle auto eest väga okei. Ennem sõitsime Regina ja Lennardi siia jäätud autoga aga otsustasime et ei julge seda endale jätta kuna jubedalt kärssab, sureb vabakäiguga välja ja muud mured. Igaks juhuks ei hakka pikka sõitu sellega ette võtma.
Uus auto on meil Daewoo, mina polnud elusees sellisest margist kuulnudki :D
Väike aga usin. Läheb paremini kohalt ära kui V6 mootoriga vaal millega siiani sõitsime.

Homme on minul viimane tööpäev. Jess, lõputuna tundunud õudus hakkab läbi saama. Raimol on veel kolm tööpäeva ja neljapäeval hakkame kell 5 farmi poole sõitma. Õnneks pole 16 tundi sõitu vaid maksimum 2.
Ühes esimestest postitustest mainisin et saime farmitöö endale suhteliselt kohe siia jõudes. Nüüd on see aeg käes et tuleb traktoristina tööle hakata ning igavusest saab lõputult kott-pimedas tähti uurida ja kõik raamatud läbi lugeda mis siia kaasa tassisime. Usun et saab väga lahe kogemus olema.
Farmis saab korralikult raha kõrvale panna kuna elamine ja kommunaalid on meile täitsa tasuta. Kuid farmipäevadega on natuke pahasti. Peame tegema 88 päeva farmitööd et saaks taotleda teise aasta viisat. Nende farmerite juures saame olla umbes kaks kuud, mis on 60 päeva. Eelmine seal olnud paar ütles, et farmerid on hästi mõistlikud ja tegelikult annab nendega kõik läbi rääkida. Ehk saame mida iganes neil aidata kasvõi kodupidamises teha, et päevad kirja saaks. Eks uurime võimalusi ja kui tõesti ei saa siis neil on tutvusi lähedal olevates farmides, nii et hätta ei jää me kindlasti.

Muide ilmad on siin väga hullud juba. Eesti suvi pole ka nii kuum kui praegu viimased neli päeva olnud on. Kont on koguaeg sees ja väljas paar minutit olles on märg selg olemas. Õhku ei ole. Kohalikud siin naeravad, et praegu on mõnus soe, et ootaksime kui siin suvi kätte jõuab, siis ei taha kodunt väljagi minna :D
Töökaaslane rääkis Raimole millised nende jõulud siin on. Istuvad kodus, söövad kartulisalatit, mereande, kala ja kalkunit, joovad täis ja hüppavad basseini :D Kuuske ehivad nad siiski kuigi meie oma silmaga ühtegi kuuske siin kasvamas pole näinud. Äkki ehivad tehiskuuske. Samas ükskord tundsime väljas kuuse lõhna.. mine tea.

Me pole midagi erilist teinud siin vahepeal peale nende mis blogis kajastanud oleme. Eks see elu on siin nagu ikka, tööl käime samamoodi kui Eestis, õhtul oleme väsinud samamoodi kui Eestis, trennis käime samamoodi kui Eestist. Ma ütleks et ainukesed erinevused ongi see vapustav loodus, inglise keelne suhtlus, teistsugused inimesed ning palju päikest.
Paljud manavad endale siia tulles unelmate muinasjutu silme ette ja pettuvad kui siia jõuavad. Eks kui tahad hakkama saada, pead tööl käima. Oleneb muidugi mis eesmärkidega siia tullakse. On mindud koju tagasi kuna pole hakkama saadud või raha saab otsa kuid ma usun et olles piisavalt hakkaja, ei saa siin midagi untsu minna.



Lühidalt kõik :) Üks peab homme 5.40 ärkama, mina saan jälle hambad laiali nii kaua magada kui tahan (umbes 11ni miinimum). Naudin seda luksust veel paar päeva. Farmis hakkab tööaeg 5 hommikul.


Tsau :)

Ei mingit karti vaid palju ilusat loodust

Eelmises postituses rääkisin, et lähme karti sõitma aga pole siiani rajale jõudnud. Too päev otsustasime minna uuesti Zig Zag mäele kuna tõotas tulla väga ilus päikeseloojang ja sellelt mäelt vaade linnale ja loojuvale päiksele ületab kindlasti igasugused ootused :) Kindlasti peame endale korraliku kaamera ostma, telefonidega päikeselisel ilmal pildistades ei saa väga häid pilte loota.
Ilma pika lobata, tegime paar videot mäel sõidust ja all ka pildimaterjal:

Mõtlesin et raudselt kukub nina lõhki seal aga näed, eksisin :D

 Justkui linn põleks. Need ainsad pikad majad mis taamal paistavad, on Perthi kesklinn. Selle saab 5 minutiga jalutades läbida. Perth ongi väga laiali valguv. Väga palju on äärelinnu ja on täiesti tavaline, et linnas sõidad maanteel ja 100ga. Vahemaad on kindlasti pikemad ja elanikke on ka kõigest miljon rohkem kui kogu Eesti peale kokku.

 Reaalselt oma silmaga oli see kordades ilusam. Kindlasti koht kus tasub päikeseloojangut ja suurepärast vaadet linnale nautida. Peale päikese loojumist sillerdasid kõik linnatuled nagu tähed taevas. Mega :)

Päikeseloojangu iga sekundiga muutus taevas teistsuguseks.


Üleeile käisime jalutamas ka. Oleme siin korteris elanud nüüd juba üle kolme nädala ja ei olnud käinud veel siin lähedal jõe ääres pargis mida iga kord tööle sõites imetleme.
Väga väga soe oli ja jalutasime vist üle tunni natuke kui selg oli täiesti märg. Imelik mõelda et kevad ja tõeline suvi on alles tulekul. Kohalikud räägivad, et siis ei taha kuumuse pärast väljas ollagi.
Mõned pildid jalutuskäigust:

Väga lahe üllatus oli kui nägin, et minijõusaal seal on. Saab korraliku selja -ja õlatrenni teha ning jalga ja natuke käsi ka.

Sellega täna lõpetame, küll me kartiraja rekordid ka ümber lükkame. Nüüd jõusaali, varsti on paar uudist teile ka :)

Adventure World ja mis toimunud on

Tere lugeja :)
Pole siia põhjusega ammu kirjutanud. Ilmselt pole teil huvitav lugeda et käime tööl, trennis ja kodus. Graafik on olnud selline, et pole jõudnud kuskil käia. Aga täna parandasime vea, sellest natuke all pool. Kõigepealt jooksvad uudised.

Saime eile lõpuks enda TFN numbrid kätte, et tööandja saaks õiged maksud meie palkadest maha arvestatud. Ootasime neid numbrid kuu aega ja ikka pidime ise helistama ja uurima.Eelmine kord helistades öeldi telefonis, et kui 28 päeva pole avalduse esitamisest möödas siis nad ei saa midagi teha. Eile helistades sattusin klienditeenindaja otsa kes ütles, et pole võimalik seda numbrit mulle öelda kuna mul polnud avalduse kinnitamise numbrit. Point selles, et numbrit ei saanudki olla kuna peale TFN taotlemise avalduse täitmist, saime kinnituskirja, et application has been lodged, ehk avaldus on kätte saadud ja tegeletakse ning TFN numbri peaks kätte saama 7-10 tööpäeva jooksul kuni max 28 päeva jooksul e-maili teel skännituna kuid kodulehel oli kirjas, et saadetakse postiaadressile mis avalduse täitmisel sisestasime. Kumb siis on? Kala on, vot.
Kuna antud naine ei osanud mind aidata, uurisin natuke mis infot internet annab, suht ei midagi. Otsustasin et helistan uuesti kuna kui suure tõenäosusega ma ikka sama inimese otsa satun. Rääkisin sama pika jutu uuesti teisele teenindajale ja ning peale nime ning mõne passi info ütlemise saingi numbri telefoni teel kätte. Sama tegi ka Raimo aga ta pidi eraldi helistama kuna oli sellel ajal tööl kui mina helistasin.
Eks siin ongi, et peab ise pinda käima, vahel ei viitsita lihtsalt sinuga tegeleda või teenindaja pole piisavalt pädev nt.
Andsime eile TFN numbrit tööandjale üle ning nüüd on selle asjaga korras :)

Saime parkimistrahvi maja ees eile. Kivi minu kapsaaeda. Me ei julge enam tänavatele parkida vaid pargima maja ette kus kõik teisedki muruplatsi rüüstavad. Parkisin tegelikult kollase joone äärde kus tean ise ka, et ei tohi parkida kuid kuna seal alati keegi pargib, mõtlesin et proovin ja sain ringiga tagasi. 60 taala. Kusjuures naljakas siin on see, et mõni asi on väga vähe arenenud. Trahvilehel olid maksevõimalused, et tule too ise raha sellele aadressile või pane posti??? Eriti kahtlane, alles lehe all ääres oli kirjas, et muudeks võimalusteks külastage kodulehte, ehk saaks ülekandega ka makstud. Post on siin väga popp. Nagu Eestis aegu tagasi.

Tööl on ikka kõik tavaline. Muide Raimo teeb varsti enda vaatevinklist ka postituse :) Ühesõnaga mina olen leppinud enda saatusega, et olen hetkel nõudepesija ja suudan seda kohati isegi nautida, mis on väga vahva :D Järgmine kord võtan kõrvaklapid kaasa, panen mussi kõrva ja laulan ja tantsin seal nõudepesumasina kõrval, teen asja natuke lõbusamaks.
Muide kes ei tea siis Eestis töötasin peaaegu 8 aastat JYSKis ja kuna minu vastutusala oli LEAN mõtlemise juurutamine kauplustes siis minu ägedad kolleegid tegid mulle mitme leheküljelise vande mida pean siin täitma. ESIMENE PUNKT ON KIRJAS! Pidin tegema 5S enda töökohas, tehtud! Kes LEANi ei tunne, siis 5S on lihtsustatult kui valid koha, sorteerid kõik asjad ära, sätid need korda, paned pinnad särama, teed sellest standardi ja säilitad. Idee tuli mul sellest, et pakkusin ülemusele ise välja et tahan midagi muud teha kuna ruumid olid minu mõistes räpased ja tahtsin nõudepesumasina juurest natukeseks eemale ja midagi muud teha. Ehk mina valisin selleks kohaks kokkadele vajaliku nurga kus nende potsikud-notsikud-kulbid ja muu träni on.
Enne nägi see nurk välja selline:

Minu mõistes väga sassis, imestan et kokad ise sealt midagi üles leidsid.

Peale riiulite ja põranda küürimist ja asjade paika sättimist on tulemus selline:

LEANi vilunud silm näeb vahe kohe ära :)
Tegelikut kokad muutsid natuke ümber ja tegid riiulid veel LEANimaks ja panid enim kasutatud asjad paremalt poole riiulitesse.
Hea tunne kui saan midagi paremaks teha :)

Adventure World
See lahe ülemus, Brad (peakokk), on meile igasuguseid lahedaid kohti soovitanud kuhu minna võiksime. Nendest üks oligi Adventure World kus täna käisime. Eile otsisime internetist natuke infot ja täna läksimegi. Teadsime, et seal on lõbustuspark, veeatraktsioonid ja niisama lahe.
Brad mainis, et kindlasti võtaksime tossud kaasa kuna seal saab karti sõita, ujumisriided, rätik ja oma söök sest süüa on seal kallis.
Koht näeb välja selline:

Olime umbes 12 seal, pilet täiskasvanule on 56 taala ja kehtib terve päeva. Võib vahepeal väljas ka käia ja siis uuesti sisse tagasi minna. 8 taala eest sai enda lukuga kapi kuhu isiklikud asjad panna. Meil oli seljakott kaasas, nii et kapp oli väga kasulik. Riiete vahetamise ruum, dushiruumid, WC-d olid kõik olemas ja viimaseid oli iga nurga peal, mis oli väga hea kuna rahvast oli seal palju. Täna ei olnud nii väga palav, kohati tuule käes hakkas isegi külm. Huvitav kui palju rahvast seal kuumadel päevadel on.

Esimese asjana nägime ameerika mägesid.. Mina kardan kõrgust ja Raimole lihtsalt see asi ei meeldi. Otsustasime nüüd või mitte kunagi :D Võtsime ennast kokku ja läksime kuigi nägime et rada läheb vahepeal tagurpidi ehk ripud peadpidi maa poole. Ärevus oli väga suur. Tegin pärast väljast video ka, ise seda kogedes on kordades hullem. Aga mitte nii hull, et teist korda ei läheks. Seal oli püsikliente kes käed lahti seda rada läbisid ja ütlesid et oi kui mõnus see on :D

Sõit kestis 2 minutit aga see oli piisav, et jalad meil mõlemal värisema panna. Minu unistus on ikkagi kunagi tõelisel ameerika mäel ära käia mis on väga kõrgel ja väga hirmus.
Kliki siia kui tahad youtubei videot ka näha kui kaamera on rajale kaasa võetud :)
Läksime sinna ka teist korda ja seekord istusime esimeses reas ja võime pea anda, et teine kord oli palju kiirem kuna mina näiteks ei jõudnud pead peatoe vastuski hoida.

Siis käisime veetorud ja rajad läbi. Pilt on selline:

Pildil vasakpoole oli väga vastik, seal pidi sellili jalad ees alla minema, jalgu pidi ristis hoidma ja käsi samamoodi rinnal. Ma tõusin kolm korda istuli kuna hingetorru tahtis vesi tulla, ei olnud meeldiv tunne. Raimo oli nagu rakett all kui ma poole peal edasi udisin :D
Need teised sinised rajad olid ägedad. Pidime kõhuli mati peal olema, pea ees. Hoidsime matist kinni ja lükkasime üleval istudes jalgadega hoogu ja hüppasime kõhu peale.
Taga sinise-oranžiga toru oli ka lahe, läksime kahekesi kahe inimese tubei peale.
Kahjuks seda suurt rohelist rada ei saanud proovida kuna praegu seda testitakse ja avatakse alles kahe nädala pärast. Selle pärast ostsime täna 20 taala odavamalt uue korra pileti (täispileti esitamisel ostupäeval saab uue korra pileti 20 taala odavamalt), tahame kindlasti proovida ning uuesti ameerika mägedele minna.

Käisime ka sellel:

Kiikus maksimum paralleelselt maaga. See oli pigem kaifi atraktsioon. Istusime seal silmad kinni ja nautisime seda tunnet mis kõhust läbi käis. Noored muidugi röökisid :)

Me ei käinud sellel:

Mina arvasin et see on liiga ränk kuigi pärast jälgimisel ei olnudki nii hull kuid siis oli juba hilja. Uued piletid on olemas, teinekord kindlasti ka sellele.

Ja ei käinud ka sellel:

Nagu ikka, mina lõin põnnama kuid luban et järgmine kord käin kõik kohad läbi. Väiksed lapsed käivad ja haigutavad nendel artaktsioonidel ning mina ei julge?  Peab vea parandama :D
Ning koht kus ei käinud oli ka free fall, kus istud all ja nagu rakett sööstad taeva poole mööda pikka tala. Raimo tahab sinna väga minna.

Käisime kartidega ka sõitmas. Ootasime tund aega järjekorras.. JAH! :) Et saada rajale kus sõidaks kartist jalgrattaga kergelt vändates ilusti mööda. Aga see selleks. Kõige parem on asja juures ikkagi fakt, et ma tegin Raimole pähe kuigi tema stardipositsioon oli parem kui mul :D Ta on väga rallimees, nii et kala ei saanud olla tema sõiduoskuses vaid pigem selles, et tema on suur ja paks ja selle pärast ei läinud tema kart edasi :D Päris naljakas rada oli tegelikult, gaas oli põhjas raja igas punktis, pidur oli vajalik ainult lõpus parkimiseks. Ehk kes natuke kõvem kartisõitja siin seda loeb, saab aru et see on lastele :)

Väga meeldis, et Adventure Worldi saab minna terveks päevaks ja tegelikult enamus olidki enda päikesevarjudega, toitudega ning lapsed leotasid ennast päev otsa basseinides ning torudes ja vanemad lebotasid niisama.

Umbes veerandi pargi ulatuses oli pea kohal rada kus sai kahe-istmelisel nö rattal vändata ja seda rada läbida. Ülevalt oli lahe vaade pargile sissepääsu poolt. Tegime mõned pildid sellelt rajalt ja üldiselt kogu ''seikluste maailmast'':

 Siit on näha neid istumiskohtasid ja telke kus sai terve päev olla.

 Selline väike lõbustus oli pisikestele põnnidele keda suurtematele ei lastud.

Tegi pättust ja ronis valve pukile.

Siit ka lõpetame ja homme väga ägedale rajale karti sõitma, siis muljetame, cheers ;)

Mis teinud oleme ja uus rand

Pole mõned päevad midagi kirjutanud kuna kõik on nii tavaline olnud. Olime Raimoga mõlemad tööl. Ülejäänud aeg kulus mul tellimuste joonistamiseks, kaks on valmis:

 

See kuu pean veel tegema ühe joonistuse. Silmad on ausalt öeldes väsinud ja käsi ei tõuse enam pliiatsite poole. See minu viga ongi, ma ei saa käsu peale joonistada, peab tahtmine ka olema.

Unega on meil täiesti erinevad lood. Mulle see režiim sobib, et saan kaua magada ja õhtul tööl. Tunnen tegelikult et magan liiga kaua. Eestis seda lõbu polnud, et saaks 10h järjest põõnata. Teeb mu laisaks isegi, Nädalavahetusel otsustasin et hakkan ennast 9 ajal üles ajama sest farmis peab ärkama kell 5 ja muidu on eluraske kohanduda.
Raimo teeb peaaegu iga kord töölt tulles uinaku kuna ta ei oska kell 10 õhtul magama jääda. Alati kui tööle läheb, vaatab mind kadedusega aga meil oli Eestis vastupidi, muhahahah :)

Käime ilusti jõusaalis ka :)

Raimo tahab väga siin piljardivõistlustele minna aga Perthis ei ole selliseid asju.. ainult võistkondadega ja väikesel laual või snookeris. Individuaalseid võistlusi pole. Peab ise hakkama neid korraldama, kindlasti soovijaid oleks mitmeid. Tellis omale paar nädalat tagasi kii, meil siin maja all piljardilaud täitsa olemas aga kiid jalutavad alatasa minema. Iga päev vaatame postkasti ehk on teade, et kohale jõudnud aga ei midagi. Näha on kuidas ta laua taha kibeleb. Ehk oligi vahepealne paus talle hea, saab värske mõistusega uuesti mängima hakata :)
Täna otsisimegi ühe piljardisaali üles, sai natuke mängida aga kiid on siin silmnähtavalt kõverad ja teda kui proffi ajab see tigedaks.
Raimo peab oma piljardisaali või kooli tegema, saab seal laudadel magada ka kui muu ei aita :D
Tegelikult on see lahe, et on selline ala millega ta tõesti tegeleda tahab. Tahtmine on pool võitu ikkagi.

Ootame siiani enda TFN numbrit, et tööandja saaks õiged maksud meilt maha võtta.. 28 päeva on õigus need numbrid meile saata ja see aeg hakkab kohe kohe täis tiksuma. Helistamisest ei olnud kasu, ütlesid, et kui 28 päeva pole möödas, ei saa nad midagi teha. Kuigi Regina ja Lennard helistasid ning said telefonitsi numbrid kätte. Eks ootame veel.

Käisime täna rannas ka. Meie boss soovitas Cottesloe randa, mõtlesime, et käime kuskil uues kohas. Siin on nii palju paiku kuhu tahaks korraga minna :D
Rand oli rohkem peredele. Palju on lapsi. Scarborough oli selle eest rohkem noortepärasem ja nagu paradiisirand, ilusam liiv ja silmale ka meeldivam.
Cottesloes olid väiksemad lained olid, liiv oli mustem ja mõnes kohas olid korallid isegi täitsa rannapiiril. Järsku läks sügavaks ja rohkem oli rohelust.
Meie eelistame nendest kahest pigem Scarboroughi. Aga panen siia Cottesloest pilte ka:

Õhtul mõtlesime et sõidame sealt sikk-sakk mäest üles millest kõik turistid ja kohalikud räägivad-mägi kust peaks nägema tervet Perthi linna ja teadaolevalt on Perth väga lahmakas. Nimi on sellel kohal zic zac kuna tee lähebki üles sikk-sakk kujuliselt.
Mõtlesime kas üldse auto tahab meid sinna üles viia, teades et tal on tervisega tõsised probleemid.
Ustav nagu ta oli, tõi meid ilusti koju ka.
Me ei saanud väga häid pilte kuna jõudsime mäele alles päikeseloojanguks mis oli 18.30 õhtul ja peale seda läheb väga kiiresti väga pimedaks.
Mõned pildid kiusuks sest plaanime sinna nõlvale üks päev vaadet nautima minna ja siis saab kindlasti paremad pildid.

Kohtumiseni järgmine kord :)