Miks me nii pahad oleme? Siin paar näidet, otsustage ise kas oleme ülekohtused või mitte:
Esimene: jalanõudega toas käia on muidu okei.. oi kuidas ma ei saanud nende jalgadelt pilku ära kui nad nendega mööda tuba ringi trampisid. Lahe, nemad käivad koerakaka sees ja meie tassime selle endale paljajalu voodisse..
Teine: Mõned õhtud tagasi kui kell oli 1 öösel tundsin meie toas küüslaugu ja sibula praadimislõhnu. Need polnud mahedad, vaid sellised mis silmad kipitama võttis. Läksin vaatasin mis köögis toimub ja see prantslane praadis öösel, nagu lõhna järgi tundsin, küüslauku ja sibulaid. Vaatasin et ventikas ei töötanud ja elutuba oli ja vingu täis, palusin tal selle tööle panna ja küsisin, kas tihti teeb kell 1 öösel süüa. Ütles, et kui kõht on tühi siis teen. Palusin tal järgmine kord ventikas tööle ikka panna, et kõik toidulõhnad tulevad meile tuppa.
Kolmas: Meil oli Raimoga vaba päev ja ärgates sammusime köögi poole, et midagi süüa teha. Mis meid ees ootas polnud sugugi puhtad pinnad ja pestud nõud. Panni pidime nende eest ise ära pesema ja terve pliit oli puhastusainet täis kus oli üks koht ära puhastatud, et süüa saaks teha. Meie seda ei näppinud, las ise koristavad kui teevad.
Neljas: Küürisin köögipõranda läikima ja paari tunni pärast tegi prantslane süüa, ajades põrandale kõike paremat mida panni pealt saada oli.. raske enda järgi koristada?
Viies: täna poest tulles ja asju külmkappi pannes vaatasin et miks meie spordijook on nende riiulil ja kolmveerand joodud. Ma teadsin et mina pole seda lahti teinud ja Raimo ütles, et tema ka mitte. Mingi võõras kapsas oli meie juurikate sahtlis ja võõras piim meie riiulis. Mul viskas täiega üle, Raimo muidugi ütles et ma reageerisin natuke üle aga ma ei kavatsenud seda nii jätta. Nad olid mõlemad kodus ja mõtlesin et teen nendega väikese suhtluse. Raimo magas, kasutasin juhust. Ütlesin, et soovin nendega korraks mõned asjad läbi arutada. Nad olid mõlemad nous. Rääkisin, et need riiulid külmkapis on meie omad ja need nende omad. Meie oma asju nende riiulile ei pane ja vastupidi ning üksteise asju me ei söö, võttes välja pooliku spordijoogi pudeli. Selle peale kargas prantslane mulle ninna, et ''milles sa mind süüdistad, mine ütle oma mehele seda!!'' Ma ehmusin korralikult et selline reaktsioon sealt tuli ja ütlesin, et Raimo ei ole seda joonud, mina ka mitte, keegi ju pidi. Ta läks veel rohkem närvi, et ''me pole sellised inimesed'', seda ütles ka inglane, et nad pole sellised. Mina olen loll või ütlesin midagi valesti? Ei tohi sellistele asjadele tähelepanu pöörata?
Ütlesin, et ki nad kasutavad meie lõikelauda ja nuga siis palun pesku enda järgi ära, et meie ka neid kasutada saaksime. Inglane võttis seda rahulikult, ütles, et no worries jne aga prantslane läks leili, süüdlane ikka hakkab ennast kaitsma.
Okei see jutt sai räägitud aga ving jäi õhku mida on siiani tunda. Ilmselt nad kirjutavad enda blogisse, kui neil see on, et issssssand kellega me koos elame :D:D
Kõige lahedam asi juhtus täna õhtul kui tahtsime süüa teha. Näiteks see:
Selleks et saaks ise süüa teha, pidime kokku midagi kraamima. Me mõlemad leiame et see pole väga puhtust armastavate inimeste käitumine. Või mis teie arvate? Mida sellistega peale hakata? Mina ei hakka seda koristama ka, enda järgi pesime nõud ära, nemad tehku sama.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar