Eestis olles lugesin ja kuulsin kuskilt ikka, et jälle Austraalias midagi põleb, keegi kaotas kodu või koguni elu. Jube oli teada kui mastaapselt tulekahju siin maa-alasid laastab. Kuid tegelikult polnud mul õrna aimugi mis see kõik päriselt endast ette kujutab.
Ilmad lähevad iga päevaga järjest kuumemaks ja kui äikesetormipilved taeva all tiirutavad, on 100% kindel, et kuskil hakkab midagi põlema. Ühel päeval põllul töötades oli ilm meie pea kohal ilus kuid kaugemal nägime kuidas välku lõi ja kõvasti sadas. Ei pidanud kaua ootama kui töö lõpetasime ning Jarrad ja Murray veeauto võtsid ning appi tõttasid. Nimelt veeauto peab olema igal pool põllul kaasas kus vilja koristatakse. Kunagi ei tea kui on vaja tuld kustutada. Jarrad ja Murray on mõlemad tuletõrjumise koolitused läbinud ning võivad õigusega tulekahjusid kustutama minna. Jarrad käib isegi tuletõrjel vabatahtlikuna abis. Sellel päeval kui töö lõpetasime oli viite kohta meie ümber äike maasse löönud. Õnneks ükski neist ei olnud meie põldudel kuid tule kustutamiseks läks aega üle nelja tunni ning abi tuldi pakkuma igalt poolt lähedal olevatest farmidest.
Tuletõrje peale ei saa loota, lähim staap on Perthis ja selle ajaga on juba väga suured maa-alad põlenud. Seega peab kohalike jõududega hakkama saama.
Pühapäeval käisime Perthis toidufestivalil kust tahtsime saada leiba ja näha mida head pakutakse. Seal oli üle 20 erineva riigi rahvustoite ja kõige lahedam oli see, et ainuke järjekord mis oli, oli Eesti telgi ees:
Saime oma leiva ja paar vedelat shokolaadi kuuma ilma tõttu.
Päev oli tõesti väga väga kuum ja tuuline- 39 kraadi vast. Selliste päevade puhul saavad farmerid sõnumi, et töö põldudel peab lõpetama kuna piisab ühest sädemest traktorist, et leek lõõmama hakkaks. Pühapäev oligi täpselt selline päev. Kuna meil autos kont hetkel ei tööta oli väga piin sellega ka sõita. Mul olid mõlemad otsad 2h süda nii paha ja oli ülekuumenemise tunne. Tagasi tulles valasin endale autos vett pähe ja tegin pluusi märjaks, et ära ei minestaks. Vot nii kuum oli. Murray sõber vaatab meil kondi üle, selle autoga ma nii kuumal ilmal enam ei sõida. Kuid see selleks. Perthist tagasi sõites nägime taamal suurt suitsukogu ja saime aru et nonii, kuskil kõvasti põleb.
Edasi sõites saime aru et sõidame otse tule poole. Mida lähemale jõudsime, seda hirmsamaks muutus. Kohati olime paksu tossu sees ning hingasime vingu sisse. Edasi sõites saime aru see on meist ikkagi üpris kaugel. Lähedal tundus selle pärast, et suitsupilv oli väga massiivne. Terve taevas oli suitsu täis. Selle suure pilve sees märkasime kolme kohta kus oli tumedam suits, seega nendes kohtades põles midagi korralikult. Täna Murray rääkis, et see tulekahju on nüüd läbi kuid see oli põlenud 3 päeva.
Mida lähemale kodule jõudsime, märkasime taamal veel suitsupilve ja kahte tulekolde kohta. Edasi sõites saime jälle aru, et sõidame otse tule poole. Umbes 30 km ennem kodu on väike linn nimega Bindoon. Sinna sõites saime aru et asi on väga tõsine. Kõik vasakule pööramise kohad olid politseide poolt blokeeritud ja vast 20m kaugsel puude taga oli suur tuli lahti. Õnneks saime Bindoonist läbi sõita mitte ei pidanud tagasi keerama. Linnast läbi sõites nägime mõlemal pool teel alasid kus olid leegid valla. Ühtegi maja me põlemas ei näinud kuid majade vahel olevad lagedad alad leegitsesid. Paar minutit peale linnast välja sõitmist helistas Murray ja küsis kus oleme, et me Bindoonist läbi ei sõidaks kuna tulekahju tõttu on läbisõit kinni pandud. Nimelt oli tuli juba korralikult linnas sees. Oleksime paar minutit hiljem Bindooni jõudnud, poleks läbi sõita saanud.
Kuna Jarrad on see nädal tuletõrjes vabatahtlik ja kui kutse tuleb, peab välja minema, siis ta läks Bindooni. Ta oli endast üpris väljas kuna kohal oli 30 tuletõrje autot ja kõik seisid. Mitte midagi ei tehtud. Siin tuleb mängu poliitika. Keegi polnud käsku andud, seega ei tohi ka midagi teha. Kaks tundi tuli lihtsalt leegitses ja tuletõrjujad vaatasid kuidas kõik põleb. Mida inimesed tunda võisid kui näevad, et nende kodu põleb ja 30 tuletõrje autot mitte midagi ei tee?
Imekombel see tulekahju võttis ainult 2 maja. Kahju ongi sellest, et kõike tehakse juba poliitikaga. Mõneti aru saadav, et kõik ei saagi juhtida kuid kui küsimus on eludes siis võiks olemasolevaid võimalusi ära kasutada ja võimalikult palju päästmisele panustada.
Mõni aeg tagasi hukkusid siin tulekahjus kolm seljakoti-reisijat-norralane, inglane ja sakslane kes läksid enda hobust päästma. Tuli oli väga võimas ja kui tuld ei tunne siis ei tasu sinna minna. Nemad otsustasid et lähevad. Üks kohalik läks neile ütlema, et nad sealt kiiresti ära tuleksid kuid see lõppes ka tema jaoks traagiliselt. Tuul oli suunda muutnud ja nad kõik jäid tule lõksu. Väga julm viis surra...
Õhtul rääkisime Murrayga peagu tund aega kogu sellest tulevärgist siin Austraalias ja lõpetasime just selle viimase looga. Küsisin, et mida tema teeks kui ta teab et sõidab tule poole aga tahab kedagi päästa. Looma puhul ta ei kahelnudki, et ei sõidaks aga inimese? Kes sellele vastata suudaks? Loodan et mitte keegi oma elu jooksul ei peaks sellist valikut tegema.
Täna on väga naljakas päev olnud. Hommik algas sellega, et autoni jõudes tegi Murray minust pildiseeria ja see ei lõppenud seal. Jõudes traktori ja kombaini juurde, et igahommikused tankimised, tavotitamised, õlitamised, akende pesemised ja muud pututamised teha, käis ta mul oma kaameraga igal pool järgi. Küsisin, et mida ta haub sest jube imelik oli kui nüüd äkki pildistama hakkas :D Põhjus on ilmselgelt salastatud. Päeval küsis, et milles ma hea olen. Ei saanud öelda, et joonistan hästi kuna plaanime neile kingituseks teha nendest portree, seega muidu rikuksin üllatuse ära kui neid pildistama hakkan :D Hetkel on seis saladuste poolest 1-1.
Siis kui Raimol on tööpäev, tegelen mina lollustega. Nimelt istusin täna mõne aja pere pool ja viisin neile leiba mille toidufestivalilt ostsime. Murrayle väga meeldis, Raelene krimpsutas selle peale nina, printsess nagu ta on :D
Ja uksest astus sisse kohalik politsei Bernie kes samamoodi siin enda väikse eralennukiga ringi lendab. Kuna me polnud saanud veel selle lennukiga taeva alla minna, otsustasime et teeme seda täna (Raimo saab teine kord). Kuid mis oleks veel parem idee kui pakkida kaasa kaks jahupommi ja need ülevalt kombaini ja traktori pihta pommitada? Polegi paremat ideed. Mõeldud, tehtud. Lennuk millega läksime on selline:
See on pärit aastast 1974. Bernie on sellega lennanud juba 23 aastat. Tegimepõldude kohal paar kiiremat tiiru, sain ise ka juhtida :)
Siin teeb Raimo tööd ja Janne lööb lulli:
Igatahes, kuna Bernie hakkab ka vanaks jääma, unustas jahupommid autosse, seega pidima maanduma ja uuesti tõusma. Vahepeal saab lennukis lennates ka selfiet teha:
See on siis kui mina juhin :D Kuna minu poolt aken lahti ei käinud, pidi Bernie ise jahupommid alla laskma, minu töö oli lennuk õhus hoida. Natuke mööda nad läksid (üks kukkus üsna kombaini ette) kuid põllul olles Raimo ja Murray ikkagi meie sigadust nägid. Murray pärast nokkis, et issand kui mööda me need lasime. Ma oleks loomulikult tahtnud Raimole või Murrayle need pähe visata kuid harjutamine teeb meistriks ja ükskord teen ma seda nii kui nii :D
Sellega hetkel lõpetan. On veel väga paljust rääkida, püüan järgmiste päevade jooksul veel mitu teemat kirja panna.
Homme on põnev hommik, on intervjuu Austraalia SBS raadioga kus Eesti saates tahetakse rääkida minu joonistamisandest. Sellest jube homme :)
Janne tuleb tagasi ja on piloot valmis...Raimo võib endale jalgratta load ära teha :D
VastaKustutaVõib nii olla tõesti :D
Kustuta