Nädal aega Sydney elu

Ausalt siin on nii palju muud teha et pole kirjutamistuju üldse olnud.

Alustan sellest et jõudsime Sydneysse 15. jaanuari hommikul kella 8 ajal. Nüüd on Eestiga ajavahe 9 tundi.
Ööbisime kaks ööd hotellis kuna korter kuhu sisse kolima pidime, oli vaba alles 17ndast. Saime juba farmis elades endale siia kodu otsitud.
Oleme nädala jooksul maha käinud vast 80km, teisel päeval olid jalad villis :D
Igale poole saab siin jala, suur linn küll aga kesklinna saab vabalt kondimootori jõul läbitud.
Esimeme õhtu läksime kohe Sydney ooperimaja ja Harbour Bridge juurde, et oma silmaga need monstrumid üle vaadata.

Muidagi oma silmaga on nad palju ilusamad. Käime iga õhtu siin kõrval pargis istumas ja imetleme kuhu me sattunud oleme. Tõesti väga ilus vaatepilt ja samamoodi ka seljataga olevatele kõrgetele äri-ja eluhoonetele.

Sydney on ikka suurlinn.
Elame täpselt kesklinnas, rohkem kesklinnas ei saagi elada. 10 minutit maksimum silla ja ooperimajani, nii et kõik on käe-jala juures.
Jagame korterit ühe teise Eesti paariga kes on väga ägedad :)
Nii et seekord vedas korterikaaslastega.
Maksame üüri nelja peale nädalas 850$, see teeb 425$ paari kohta.
Kesklinna kohta paarile see hind on hea. Selles korteris saame olla 15nda aprillini, siis peame teise elukoha otsima kuna üürileping saab läbi. Või ehk juhtub et saame pikendada kui tõesti tahame siia kauemaks jääda aga oma vannituba on ikka oma vannituba ja selle pärast arvame et tahaks omaette elukohta. Eks näis kuidas asjad välja kujunevad.

Oleme ringi jalutades ka suvalisi pilte teinud, pole päris turist olnud kuna siin on nii palju huvitavat, muidu kuluks ühe tänava jäädvustamiseks terve päev. Fotograafide unistus vast :D
Mis mulle väga meeldib, on see, et siin on kõrged klaasist ärihooned ja kohe nende kõrval on vanad kirikud mida võib Londonis näha. Kontrastsus on väga ilus.
Kuid mõned pildid oleme ikkagi teinud:

See mulle meeldis kuna tänava nimi on Ingli puiestee ja majade vahel ripivad linnupuurid. Üliäge.

Siin on näha natuke kirikut millest ennem rääkisin. Pluss tasuta pesemisvõimalused, iga seljakotireisija unistus.

Raimo nokib nina.

Ja turist.

Tahame endale rattad osta et saaks terve linna läbi trippida aga meil pole neid kuskile korteris panna.. peame mõtlema mis siis teeme. Äkki rendime. Samas on siin rongiliiklus läbi linna väga hea ja samamoodi liiguvad bussid ka iga nurga pealt. Rattaga saaks minna kohtadesse kuhu transport ei vii.
Ostsime Opal kaardi ka, mida saab rongijaamadest ja 24/7 putkadest, laed raha peale ja saad sõita rongide ja mõnede bussidega. Kui sõidad nädalas rohkem kui 8 korda, on ülejäänud sõidud sellel nädalal tasuta. kesklinnas on täiesti mõttetu autot osta, me ilmselt ei plaanigi seda üldse teha. Tipp-tunni ajal on siin nii palju liiklust, et jala jõuab ka kiiremini.
Ja inimesi on siin nii palju. Enda tempoga kõndida ei saa. Elu käib siin iga päev. Õhtul on peod ja osad toidupoed on näiteks kella 12ni öösel lahti, alati on inimesi liikumas.

Raimo sai endale töö ka juba. Kolmapäeval on esimene tööpäev. Hakkab tööle White Rabbit kohvikus. Talle on teisi pakkumisi ka tulnud, vaatab need ka üle, ennem kui 100% ühte kohta jääb.
Mul on raskem tööga, keegi ei taha jaekaubandusse mind tööle võtta kuna viisa piirangu tõttu saan ühes kohas töötada ainult 6 kuud. Jaekaubanduses on töötajate vahetumine niigi väga suur ja nad peaksid mind enda ettevõtte järgi õpetama ja siis saaks ainult paar kuud rahulikult töötada kui peaks juba uue töökoha leidma. Neile ainult peavalu.
Olen käinud ise poodides, internetis kandideerinud, siiani olen ainult ühe vastuse saanud. Samas tegin seda reedel ja ilmselt on enamus ettevõtetel pikad pühad (Homme on Austraalia päev) ja on esmaspäeva ka vabaks võtnud sest homme on niikuinii kõik kohad kinni.
Kammin täna veel tööportaalid läbi (Gumtree ja Indeed), ehk leian veel midagi uut.
Teenindajana kohvikusse või restosse lähen viimasel võimalusel.


Muidugi ilma milleta Raimo elada ei saa, on piljard ja me oleme iga päev korralikult saalis mängimas käinud. Üks päev tõmbas ühe hiinlase 150$ga auku.

Siin tõestusmaterjal. Sydneys on vähemalt õiged lauad.

Maolen ka mängida saanud, Raimo on natuke püüdnud mind õpetada ja kusjuures kolm mängu olen teda ka võitnud aga nendest kaks tunnistas üles, et mängis halvemalt kui muidu aga ühe mängu võitsin kogu au ja uhkusega ja ta sai ainult ühe võimaluse :D
See nädalavahetus olid võistlused ka. Sai poolfinaali, kaotas tüübile kes turniiri lõpuks võitis. Miinusringis kaotas ka. Ju ta pani kogu oma energia võitjaga mängides mängu ja see kaotus oli raske sest vastane oli 6-2 ees, Raimo tuli järgi 6-5 ja kui oleks 6-6 olnud (mäng oli 7ni), tal oli 2 kuuli sisse lüüa ja lõi valge auku. Sellega oli mäng läbi.
Kuid veebruarist algab kolme kuune liiga kus ta ühes võistkonnas osaleb.
Ostsime talle uue kii ka ja muud nodi mida piljardimängijatel vaja on :D

Mul oli siin paar päeva tagasi sünnipäev, sain kallid värvipliiatsid mida mõnda aega nillinud olen, nüüd istuks ainult paberi taga ja joonistaks. Ausalt see on nagu haigus praegu, haigena oled voodi külge aheldatud, mina olen paberi ees :D

Raimo sai siit ühe jalkatiimi kus ta saab eestlastega mängimas käia. Nüüd saab vähemalt jalgpalli ka mängida, farmi ostsis endale jalkapalli aga ainult tõksida ka ei viitsi.

Saame iga päev teateid farmist ka, Raelene ja Murrayga suhtleme igapäevaselt. Meie tibu ei olegi kukk vaid kana, nii et tema nimi ei saagi kukk Raimo olema vaid temast saab Eesti Printsess nagu pererahvas mind kutsusid :D


Rohkem uudiseid ei olegi, täna lähme jõusaali, Raimo läheb jalgpalli, mina hakkan jälle joonistama ja siis ongi juba õhtu.

Uued jutud teinekord:)

Homme öösel Sydneysse

Ausalt pole viitsinud üle päeviti kirjutada. Olen usinasti joonistanud ja Raimo peab oma 8 hooaega Kaks ja pool meest ära vaatama :D

Panen nüüd siia kirja mis toimunud on.

Alustame sellest kuidas meie tibu elab. Ta on juba päris suureks kasvanud kuigi ta ei kasva nii suureks kui tavalised kuked ja kanad vaid ta on eriline, ta on seda sorti lind kellel on jalad ka sulelised ja kasvult poole väiksem kui teised.

Kuna me Raimo allergia pärast koera ega kassi võtta ei saa siis oleme enda tibule paar trikki selgeks õpetanud. Näiteks kui istume diivanil jalad maas ja toksime näpuga jala peal, hüppab tibu jala peale ning kui tõstame üles paralleelselt maaga, tuleb tibu ise diivanile.

Kui ütleme tibubeebi, tuleb meie juurde ja ta jälitab meid kõikjale. Võtame ta mitu korda päevas puurist välja, et ta ringi paterdada saaks. Aitab ennast ise tuppa ja õue. Kui ta näeb et meie istume diivanil, tahab ka kohe kaissu saada.

Ta otsib alati kõige ebasobivama koha, näiteks siis kui Raimo istub telefonis ja tibul on vaja kindlasti ta pöidla peal istuda:

Ta on juba väga suur, hakkab iseloomu näitama ja järjest raskem on teda õuest kinni püüda ja puuri panna, tahab eest ära joosta ja oi kui väle ta on.

Kuid võtsime tibu enda hoole alla detsembri alguses. Sellest ajast peale on talle meeldinud kaela juures magada. Nagu ka eelmises tibupostituses pildi näol näitasin. Midagi pole muutunud, siiani on kaisuloom:

Siin pildil on tibu juba päris suur. Vaatavad kahekesi Kahte ja poolt meest :D

Kui peaaegu nädala Murray ja Raelene juures Perthis olime, vaatas Jarrad meie tibu eest kuna tema saab ta ka endale kui siit minema läheme. Ta naljatab koguaeg et söödab tibu oma koerale või peale farmi tagasi tulekut rääkis, et harjutas tibuga ahju ja ahjust välja tulekut. Muidugi naljaga aga ta ongi loll :D

Nüüd kui Sarra ja Jarrad on perega puhkamas, saatsin Sarrale pildi, et harjutame tibut taldrikule juba:

Need on kõigest naljad. Temast tuleb super kodulind :)

Ühel päeval võttis Raelene meil kätest kinni ja sõitsime nende ühe tuttava juurde kes ka farmi omab. Kes siin tühermaal farmi ei omaks :) Tahtsime lammast pügada. Pole kunagi seda näinud ja tekkis võimalus proovida.

Alguses vaatasime kuidas farmi omanik seda tegi, käis kiiresti ja valutult. Siis oli Raimo kord. Lammast pidi päris tugevalt kinni hoidma ja selle pärast mina ei püganudki. Tundus nagu teeks loomale liiga. Raimo proovis ikka aga ütles, et talle üldse ei meeldinud kuna ei antud selgeid juhiseid ja ei tahtnud haiget teha. Ei olnud selline kogemus mida uuesti teeks.

Ostsime Sydneysse lennupiletid ka vahepeal. Saime mõlemale piletid ja 25kg pagasi 650$ eest. Mis on hea hind praeguse koolivaheaja kohta. Siselennud Austraalias on väga kallid. Idarannikul mitte nii väga aga Perthist mujale linna või vastupidi on kallis.

Müüsime esmaspäeval auto maha. Ise ostsime 1300$ eest, maha müüsime 900ga. Oli vaja kindlasti sellest lahti saada ja see hind tundus sõitva auto kohta väga hea et keegi kohe ära võtaks. 

Auto näitamiseni oli tunde aega, otsustasime et lähme kunstipoodi kuna Jannel oli vaja jälle seal raha raisata. Seekord astusin poest välja 130$ arvega. Ma olen täiesti lootusetu mis puutub kunstipoodi ''sattumisse'' sest ma ei tule sealt kunagi tühade kätega välja ja ostan asju mida mul kohe ja praegu kindlasti vaja on. 

Olen palju siin joonistanud, ilmselt selle pärast et vaba aega koguaeg. Praegu on suur tuhin sees, eile joonistasin 12h järjest, vahepeal ainult sõin. On see aeg kus ma ei taha magama minna ning ärkan varem et saaks paberi taha. Polegi väga pikka aega seda olnud, seega naudin täiega. Panen paar pilti mis teinud olen:

Mandalad on mu lemmikud hetkel. Nende joonistamisel on väga teraapiline mõju.

Leppisime Raimoga kokku juba esimesel päeval siin olles, et joonistame Raelenest ja Murrayst kingituseks portree. Sain selle ka valmis:

Nende reaktsioon oli hindamatu. Mõlemal olid kalad silmas ja oli näha, et nad olid emotsionaalselt puudutatud. Tegi mul ka seest soojaks ja sain rahulolu, et neile väga meeldis :)

Kui auto oli müüdud, tuli Raelene emaga meile Perthi järgi ja tõi farmi tagasi.

 Nii head nad ongi, nad on nõus oma nahast välja pugema et kellelgi, kellest nad hoolivad, hea oleks. Oleme siin tõesti saanud super kogemuse töö osas, palju uut õppinud ja teinud ning leidnud endale ilmselt kõige ägedamad austraallased sõpradeks kogu eluks :) 

Kuid igal seiklusel on lõpp ja meie seiklus Sydneys alles hakkab. Oleme plaani paika pannud mis tegema hakkame ja oleme väga ärevil sinna juba jõudmisest.

Täna on meil viimane öö siin farmis. Homme õhtul kell 8 hakkame lennujaama poole liikuma. Kaks ööd veedame Sydneys hotellis, siis saame korterisse koos ühe teise Eesti paariga. Hakkame elama täpselt kesklinnas, 15min jalutuse kaugusel Sydney ooperimajast. Muu koht linnas on mõeldamatu sest Raimo muidu hakkab magamiskotiga piljardisaalide uste taga magama :D

Murray ja Raelene viivad meid lennujaama ja saadavad ilusti ära :) Kuid me kindlasti trehvame nendega, oleme kõigest lennu kaugusel.

Homme on veel palju pakkimist teha ja siis ongi juba minek.

Seekord kõik ja räägime juba Sydneys ;)

Rottnesst Island

Ärkasime täna kell 5 hommikul, et 5.30 sõita Perthi kust läksime praamiga Rottnesst saarele mis asub Perthist 22km lääne poole. Praamipilet ja maamaks oli näo kohta 84.50$. Kogu pere läks kohale. Raimo istus Jarradi ja Saraga samasse autosse, mina Murray ja Raelenega.
Praamisõit läks umbes 45 minutit.

Kohale jõudes tahtsime rattad rentida et tervele saarele vändates ring peale teha. Kahjuks olid kõik rattad välja renditud ja pidime leppima saare vaatamisväärsuste bussiga, mis maksis 20$ nägu. Piletiga sai maha ja peale ükskõik mitu korda minna ning kogu saarele teeb buss ringi peale tunniga kui järjest sõita.

Järgmine kord kui peaks Rottnesstile sattuma, teame, et võtame rendiks rattad juba sadamast, mitte saarel olles kuna sadamas oli rattaid küll. Tänu sellele, et pidime bussiga sõitma, ei näinud me paljusid kohti mida oleks näha tahtnud.
Nii et kui keegi plaanib sinna jaanuar/veebruar minna ja just ratastega siis rentige sadamast kuna praegu on koolivaheaeg ja rahvast on saarel väga palju. Järgmine kord oleme targemad.

Saarel on kohe praami pealt maha tulles infopunkt kust saab infolehti ja kohalike käest vajalikku küsida. Samamoodi on paljudes kohtades WC-d ja riiete vahetamise kohad kuna saar on ümbritsetud ilusate randadega ja kõik tahavad päevitada, ujuda ja snorgeldada.

Samamoodi saab sinna pikemaks ajaks ööbima jääda või jahiga kohale sõita. Kõik eluks vajalik (poed, kohvikud) on olemas.

Ei hakka pikemalt infot lisama, panen siia saare ametliku kodulehekülje lingi ka kui endale või kellelegi teist see tulevikus kasulikuks osutub:
Rottnesst Islandi kodulehekülg

Kuiva juttu ei viitsi keegi lugeda, seega lisan siia ohtralt pildimaterjali et silm puhkaks:

Praam oli natuke väiksem kui Eesti omad aga tundus kiirem.

Tegime Rottnessti sadamas kohustuslikud turistipildid.

Jahisadam. Kusjuures bussiga saarele ringi peale tehes olid igal pool sellised sadamad. Inimesed sõidavad sinna saare pealt väikeste kummipaatidega.

See on Rottnessti kaart:

Kuna meil oli aeg limiteeritud, ehk kella 9st kuni 4ni õhtul, pidime valima mida teha tahtsime. Meie Raimoga panime enda plaani paika, teised vaatasid mis ise tegid kuna põhjus miks saarele mindi oli tegelikult Raelene isa sünnipäevakink ja kogu pere otsustas minna. Meie tahtsime Rottnesstile niikuinii minna aga panime selle plaani kõrvale sest see oleks liiga kulukas tulnud ja oleks tahtnud vähemalt kaheks päevaks jääda. Seega üks päev tundus ikka parem kui mitte midagi.

Kuna rattaid ei saanud, otsustasime et läheme naudime mõnda ilusat randa. Valisime välja Salmon Bay mis on saare lõunaosas ja kus bussijuhi sõnul on alati palju rahvast.
Kohale jõudes tõesti oli see rand kui paradiis. Kohalikud ei võta seda nii, nende jaoks on ikka ja jälle see sama poriloik ja silmi pimestavalt valge liiv igav.
Eks otsustage ise:

Vaadake seda kätt. Päris jube :D

Olime Salmon Bays umbes tunni või natuke rohkem ja pidime juba bussile tõttama kuna hommikul läks nii kaua aega et uurida välja võimalikud transpordivahendid ja Raimo villis varbavahe võttis meil tempot maha.

Proovisime bussis sõites ka pilte teha kuid osadelt on klaasi peegeldust näha. Parem kui mitte midagi:

Terve saar oli künkane ja seal oli miljon erinevat põõsast.

Kõik üleval olevad bussipildid on erinevatest kohtadest. Praegu on turismi tipp-hooaeg ja kõik rannad on jahte täis.

Üks sell kelle pärast mina ratta tahtsin võtta on üks loom mis elab väga vähestes kohtades maailmas ja üks nendest kohtadest on just see sama Rottnessti saar.
Raske on temast midagi kirjutada kuna ta kuulub kängurute ja wallabide suguvõssa. Kunagi arvati et ta on rott aga ikkagi mitte. Ta on sõbralik, laseb katsuda ja tuleb rahulikult ligi.
Leidsime ühe kohvikust kui saarele ringi peale olime teinud. Hakkasin teda kohe piinama.

Selline armas näeb ta välja. Tavalise kodukassi suurune elajas.

Peale ringreisi tahtsime midagi süüa aga kuna igal pool olid järjekorrad siis pidime saiakestega leppima kuna niigi olime väga vähe söönud ja jõudsime saarele liiga vara ning söögikohad olid veel pooleldi kinni.

Läksime välja murule ja nautisime ilma veel nii kaua kuni praamile aeg minna oli.

Kell 4 õhtul väljus praam ja sai mõnusa lainetusega Perthi poole sõita.

Siit paistab Perth. Keskel suur maja on meie lemmik Scarborough ranna hotell.

Raimo alati naerab mu üle kui ma tuulega emalaevaga ühendust võtan kuna alati on kordades rohkem antenne peas püsti kui tavaliselt. Mu meelest peabki olema sest ema on Eestis ju :D

Sellega täna lõpetamegi. Olge mõnusad ja järgmise korrani :)