Juba kuu eelmisest postitusest möödas. Enda meelest alles trükkisin näpud villis :D aga mis seal ikka, annan teile järgmise ülevaate :)
Palju on rääkida, pidage vastu :)
Kirjutasin eelmine kord, et hoian kõrvad-silmad lahti juhul kui mõni tööpakkumine sülle kukub. Tegelikult oli mul siis juba intervjuu soolas aga vale informatsiooniga pole ka ilus kiidelda. Nii et tahtsin kirjutada kui töö täitsa minu on. Olen seal firmas töötanud juba kaks nädalat. Töö väga lihtne. Paneme kokku elektroonilisi reklaamkappe mis ostukeskustes on. Me toodame erinevaid, nii digitaalseid kui ka lihtsaid valguskappe kuhu plakatid pannakse kuid nende protsess on kõikidel enam-vähem sama. Palju mutreid, kruvisid, juhtmekinniteid, akutrelle ning valusaid sõrmi :D Alguse asi, mul õrnad käed aga tööd oskan teha :D
Tegime Paula juures, kuhu varsti kolime ka, minu ärasaatmispeo kus tüdrukutega kokku saime, kõike head sõime, muljetasime ning monopolyt mängisime. Väga äge õhtu oli ning selliseid teeme kindlasti veel. Panen siia meist pildi ka. Vasakult on Fiona, mina, Monika, Liisi ja Paula. Rosie on piltilt puudu, tema tuli hiljem. Kõikide nende ägedate tüdrukutega töötasin igapäevaselt koos :)
Nad tegid mulle nii armsad kingitused ka :)
Igatahes, nüüd uue tööda ärkan samal ajal mis Raimo, millega olen väga rahul kuna vahel oli ebaaus tunne, et tema kell 5 ärkab ja mina mõnikord 9. Nüüd on aus vähemalt ja lisaks koos on nii hea päeva alustada :)
Käin E-R kella 7st kuni 15.30ni tööl ja nädalavahetused on vabad, mis mulle väga meeldib. Saan enda asjadega ka tegeleda. Mul jube tuhin pliiatsid jälle kätte võtta aga praegustes kodustes tingimustes ei teki motivatsiooni seda teha. Uude kohta 1. juulil kolides, saan panna enda laua kus võin päevad läbi tagumikku laiaks istuda ja joonistada.Sinna kuhu kolime, on mul tööle 4 minutit jala kõndida. Raimol läheb muidugi natuke kauem selle võrra aga selle pärast ostsime ka auto.
Teadsime et kui Kogarahsse kolime, on autot nii ehk naa vaja kuna see pole nii kesklinn kus praegu elame ja kui mõlemad vabad oleme, saame enda autoga kohe kuskile sõita, ilma et peab rendiautodega jamama hakkama ja kellaajaliselt auto tagasi viima. Pluss hoiame kindlasti ka raha pealt kokku.
Auto on meil 2003 a Mazda 6 mis näeb enda vanuse kohta väga hea ja hästi hoitud välja. Raimo muidugi esimese asjana vaatas kohe bemmi, teadsin seda juba ette :D aga bemmil, mille leidis ja oli nõus ostma, olid nii mõnedki vead. Ehk polekski nendest teada saanud kui sõber Christian poleks aidanud kes juhuslikult on mehhaanik ja autod on tema kirg :) Seega sai Mazda ostetud mis neile silma jäi. Mõned nipet-näpet asjad peab veel korda tegema, siis ideaalne. Pilt on siin:
Vahepeal oli meil aastapäev ka. Sai kolm aastat koos olnud. Selline tunne nagu 20 sai täis :D Ja Raimo tegi mulle üllatuse ning viis mind Harbour sillale ronima. Sinna tehakse turismitrippe kus saad kogu linna vaadet nautida. Sydneys käib praegu Vivid festival, kus linna populaarseimad sadamakohad on erinevat värvi valgustega kaunistatud ning ooperimaja peal näidatakse igausuguseid põnevaid kujundeid. Selle aasta teema on mereteemaline. Iga õhtu kell 6 pannakse kõik tuled särama ja me läksime sillale täpselt sellel ajal. Kahjuks enda telefoni või kaamerat kaasa võtta ei tohtinud, keegi peab ju piltide pealt raha ka teenima, seega peame leppima fotodega mis seal kohapeal tehti ning kaasa anti.
Kokku läks ronimine koos riietuse ja instruktsioonidega natuke alla kolme tunni. Maksime kahe peale üle 500 dollari mis on päris kirves hind aga turiste kooritaksegi. Nii kui nii oleks tahtnud seda mingi aeg tegema minna ja oleks selle raha välja käinud, seega ükskõik.
Alustuseks anti meile kombekas mille pidime selga tõmbama. Kuna ilmad olid olnud väga külmad ning üleval silla peal arvatavasti tuulega veel külmem siis jätsime enda riided alla. Pluss anti meile kilepüksid kuna pikka aega oli juba sadanud ja samal päeval sadas ka. Õnneks üleval olles ei tulnud piiskagi vihma. Lisaks anti meile pealamp, müts, fliis, helkurvest ning ohutusvöö mille küljes oli haak mis oli sillaga ühenduses ning raadiosaatja kõrvaklappidega. Grupis oli meid 12 ringis. Seal sillal saab erinevaid radu võtta. Me läksime täpselt silla kaare all olevatest treppidest, nägime samasuguseid vaateid kui kaarel olles oleks näinud. Saime täitsa tippu 134m kõrgusele minna kust vaade oli muidugi vapustav. Öö on omamoodi huvitav koos miljonite tuledega ning eriti õhtuse Vivid festivaliga. Päev on jällegi teisalt lahe, näeb kaugustesse.
Tundsime juba üleval olles et jube palav oli ja pärast lahti riietudes olime nagu saunast tulnud. Need riided on üllatavalt õhku mitteläbilaskvad. Seega soovitus, kui keegi läheb sillale siis pange alla ainult t-särk ja õhukesed püksid:D Lisan siia pildid ka. Osad on meile kaasa antud fotod kuna nagu mainisin, ei saanud ise ühtegi pilti teha.
Ma ei saa ju kõiki normaalseid pilte teha :D
Muide meie giid rääkis, et need suured kividest laotud sambad on silla mõlemal pool ainult ilu pärast et tasakaalustada selle robustset konstruktsiooni. Tegelikult ei aita need sambad silda mingit moodi üleval hoida.
Raimo ostsis omale uue kii otsa, on natuke mänguvaimu tagasi saanud. Enam kolmapäeviti turniire ta läbi viima ei pea, seega ka vaba aega rohkem ja saab harjutada. Võitis vahepeal ühe võistluse mida iga teisipäev kesklinnas piljardisaalis korraldatakse. Ta polnud ammu seal osalenud, pühkis lauad puhtaks :D
Peale seda oli nädavahetusel Osariigi meistrivõistlused kus kaotas veerandfinaalis.
Ta plaanib siin Augustis Uus-Meremaale Okeaania 9-pallis ja 10-pallis võistlustele minna. Mina ütlesin, et põrutan siis Balile. Vorst vorsti vastu :D
Peame kõigepealt viisaga asjad selgeks saama. Muidu võib juhtuda et ei lasta riiki enam tagasi kuna reisid oleks umbes nädal ennem meie teise aasta viisa lõppemist. Seega peame ennem uue viisa sisse andma.
Kui juba viisa peale jutt läks siis teisipäeval on meil agendiga aeg kokku lepitud. Naisterahvas, kes meid eelmine kord aitas, ei vasta enam kirjadele, mis iseenesest on mõistetav ka, sest ilmselt ta ei teeni meie pealt midagi kui otsustame kooli minna. Permanentse viisa taotlus jääb meil hetkel katki kuna me oleks pidanud juba 3 kuud tagasi hakkama sellega tegelema ja nüüd selle seaduse muutmisega on ooteajad kordades pikemad kuna kõik sponsorviisade taotlejad lähevad nüüd skilled viisa alla mida meie ka Raimo kokakogemuse kaudu taodelda tahtsime. Keegi ei teadnud et peaminister sellise üle öö seaduse muudatuse teeb, muidu oleks ajaga ilusti jõudnud. Liiga keeruline hetkel. Las uued regulatsioonid elavad sisse ning aastaga võib palju siin muutuda. Selle pärast otsustasimegi, et Raimo läheb kooli, siis saab tema kooliviisal olles vaheaegadel täiskohaga töötada. Muidu tohib seaduse järgi ainult poole kohaga töötada. Pluss mina samamoodi kui tema viisa küljes partnerina olen. Tööle jääks Raimo sinna samasse trammitee projektile edasi. Isegi kui poole kohaga seal töötab, teenib sama nädalapalga mis mina täiskohaga. Kuna ta on seal hinnatud töötaja ka siis ilmselt ollakse nõus, et ta ainult poole kohaga töötada saaks.
Kooli ega ainet, mida õppima läheb, veel paigas ei ole. Selle pärast lähemegi teisipäeval kooliviisa agendi juurde kes meile sobililid variandid välja otsib. Tahame, et kool oleks ainult ühe korra nädalas ja võimalikult odav. Ideaalis võiks teemaks olla inglise keel kuna kui hakkame kunagi permanentset viisat taotlema, peab Raimo ametliku inglise keele testi päris heade punktide peale tegema ja selle õppimine tuleks ainult kasuks. Muidugi kui agent leiab mingi teise aine, mis on meie soovitud tingimustele sobivam, siis hakkan mina Raimo eest õppima kuna turundus või ärijuhtimine ei ole väga tema teema. Raimo näitab korra nädalas näo kooli ette ja mina teen kõik kodutööd.
Agent on meile tasuta kuna ta on ülikooli poolt sponsoreeritud. Seega peame maksma ainult kooliviisa, partnerviisa, elukindlustuste ja semestrimaksude eest. Oleneb kui pikaks ajaks kooli saame, aasta või kaks, sellest oleneb ka kindlustuse ja semestrite kogusumma.
Kooliviisa teeme lihtsalt öeldes Austraalias olemise pikendamiseks. Kui oleme kooliviisal, saame edasi mõelda permanentsuse peale ning mis suuna võtame. Põhimõtteliselt aja võitmiseks.
Nii et Eestisse me veel tagasi tulema ei hakka. Tegelikult mida aeg edasi, seda rohkem tahame siia jääda. Vahepeal mõtlesime, et ei pikenda üldse viisat, et on nii palju kohti kus saaks samamoodi hakkama ning näeks maailma ka. Aga mida lähemale aeg viisa lõppemisele liigub, seda rohkem tahame ikkagi siia jääda. Mõlemad tunneme, et Austraalia on meie jaoks hea riik kus elada. Aga midagi kindlat elus nii kui nii ei ole. Tuleb kõike võtta nagu on. Nii et hetkel oleme tänulikud kuhu siiani jõudnud oleme ning näis mis edasi saab :)
Natukene loodusejuttu ka :)
Me juba aasta tahtnud kurikuulsale Kodus ja Võõrsil rannale enda jalajäljed liivale kinnitada. Eelmisel nädalavahetusel sõitsimegi sinna poole. See on meie kodust natuke üle tunni aja sõidu kaugusel põhja poole. Väike poolsaar Sydneyst põhjas. Panen kaardi ka, siis saate aru kui lähedal see tegelikult on :)
Ülemine punane nool on Palm beach, kus kandis Kodus ja Võõrsil sarja filmitakse. Alumine punane nool näitab umbes kus elame. Nii et tegelikult väga lähedal.
Kohale jõudes ei tundud mina üldse mingit sarnasust. Küsisin mitu korda Raimo käest kas on ikka õige koht :D Tema oli täiesti kindel, et jaajaa on küll. Seriaali kunagi vaadates tundus see koht hoopis teistsugune olevat. Samas nägime seal ühte uuemat näitlejat ka, osad tegid temaga pilti aga kuna me teame ainult Alfi ja Irenei, ei hakkanud lolli fänni moe pärast mängima :D
Rand on nagu ikka siin Austraalias, megailus. Lisan teile tehtud pildid ka:
See on see Alfi garaaz või ma ei teagi täpselt mis see on aga seal on kirjas Alf Stuart :D Pidime pilti tegema. Raimo on turist. Aga vaadake seda küngast seal taga :)
See on värav kust läbi seriaalis osalejad randa lähevad.
Kõndisime sinna üles künka otsa, seal majakas ja megailus vaade mõlemale poole poolsaare randadele.
Selline vaade on sealt ülevalt. Vasakpoolne on Kodus ja Võõrsil rand mis on ookeani poolne.
Pärast tipa tapa tagasi :)
Mina olen hakanud natuke jälle jõusaalis käima. Kuufaas on vist veider kuna nii paljud on väga väsinud ja ei jõua ennast kuskile vedada ja tunnevad üleüldist kurnatust. Aga olen ennast paar korda jälle jõuksi vedada suutnud ja päris head trennid teinud. Tuleb ennast ikkagi rohkem liigutada. Mitte et ma vähe liiguks, iga päev kõnnin tund aega kokku tööle ja tagasi aga tunnen et tahan lihastrenni rohkem teha.
Raimol on tema jalgpall, just eile oli jälle võistlus nagu iga laupäev ikka, seekord võitsid. Jõusaalis käib ka ilusti, on palju tublim olnud kui mina. Pluss piljardit mängib ka.
Mina olen joonistamistuhina tagasi saanud, ootan et saaks 1. juulil uude kodusse sisse kolitud, sinna saan enda kuntsinurga ehitada kuna tuba nii suur ja siis saan oma tagumikku korralikult seal laiaks istuda :D
Üldiselt on meil kõik hästi, kurta ei tohi. Käed ja jalad ju otsas, tervis korras, polegi millegi üle vinguda :)
Siit hetkel lõpetan ka. Teen varsti uue postituse kuidas agendi juures läks ning äkki oleme mõnda uut ja põnevat kohta ka selleks ajaks külastanud :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar