Jõudsime Calingirisse farmi!

On kätte jõudnud aeg kus saab lõpmatuseni piinavate kärbestega kakelda kuna nad kõik tahavad suhu, silma, kõrva ja ninna ronida.
Jõudsime eile siia õhtul kell 9. Saime Perthist kell 7 alles liikuma kuna maakler unustas ära kokkuleppe, et kell 4 anname võtmed ning saame 1000 taala tagatisraha tagasi. Seega pidime ootama.
Kaasa pidime ostma vaid tööjalanõud ning söögi. Muu on siin olemas ning elamine on tasuta. Mina otsin endale valge mütsi ka kuna ei kavatse päikesepistet saada päev otsa lauspäikese all olles.

Farm on meil Perthist põhja sõites 1,45h kaugusel ning sisemaa poole. Õhtul oli päris jube sõita kuna siin on normaalne, et kella 7ks on väljas kott-pime. Teid me ei tundud, usaldasime vaid googlemapsi enda telefonis. Öö oli väga must või pime, otsustage ise :D Taevas oli ka täiesti tume. Kui Eestis märkab tumesinist kuma siis siin pole mingit valgusmüra, seega on taevas must. Väga palju tähti oli. Peab täheteadlase Indreku käest uurima mis tähti me siin vaatama peaksime ja mis nimed neil on.
Enamus ajast oli maanteel 110 kiiruspiiranguks aga kui aus olla siis tee oli mitte kõige ideaalsemas seisundis ning 110ga sõites oli kohati tunne, et lendame teelt välja. Eriti juhtudel kui mutant-rekkad vastu tulid kuna need on siin ikka palju suuremad kui Eesti rekkad. Led-valgustused, väga palju kaunistusi ja kängururauad on igal rekkal. Pereema muretseski, et pimedas sõidame, et äkki mõni hull känguru jookseb auto tulede peale teele. Õnneks seda ei olnud, ühtegi isegi ei märganud.
Tee oli hästi mägine. Kõrvad läksid tihti lukku, paras karussell oli tõesti.
Leidsime farmi ilusti üles, isegi ära ei eksinud siin pimeduses. Öösel suurt midagi ei näinud, farmi isa ja ema tulid välja, liikusime taskulambiga. Kujutage ette kui pime järelikult oli :D

Ühest esimestest postituses mainisin, et elame omamajas. Praegu mõeldes on see ikka täielik luksus peale seda õudust kui nende kahe räpakolliga pidime korterit jagama.
Meil on kaks magamistuba, elutuba koos köögiga ning wc ja vannituba koos pluss enda terass koos grilliga. Elu missugune :)
Teen teile pildid homme kui on päevane aeg ja asjad lahti pakitud.

Esimene uni oli niiiiiii hea. Mina kui madratsiekspert kinnitan ka, et meil on väga hea madrats. Kui võrrelda Perthis korteris olnud madratsiga mille vedrusid tundis läbi nelja lina ja tagumik vajus põhja, siis see on ikka hoopis teisest klassist. Öösel oli väga vaikne ja rahulikult sai magada. Linnas korteris magades kuulsime läbi kolmekordsete akende ikka neid 11t sõidurada mis meil otse maja kõrval olid. Akent oli mõttetu lahti teha, hakkas väga häirima. Siin on kõik aknad lahti ja mida kuuleme on ainult linnud, kass, känguru, mõned masinad, kella tiksumine ja oma hingamine.

Pereema Raelene mainis õhtul, et nende kass võib tahta meie majja tulla kuna ta on alati siin käinud ja teab, et midagi head saab siit niikuinii. Kell 7 hommikul kuulsin et keegi tahab vägisi majja sisse murda. Tema see oligi. Käis ümber maja ja karjus, et laske sisse :D
Mina ärkasin kella 10 ajal, läksin välja ja kohe oli ta platsis ning nõudis kõik saamata paid ja sügamised järgi.
Raimo sain maast lahti alles peale kella 12st. Ma üldse ei imesta et uni nii pikaks tal venis. Pole saanud viimased kuu aega ühtegi hommikut nii kaua magada kui torust tuleb. Ma jõudsin vahepeal Murray, Raeleni ja nende poja Jarediga ukse taga jutustada ja muljetada, Raimo ikka magas :D
Vähemalt nüüd sai oma une korralikult täis.

Leppisime eile Murrayga kokku, et viib meid täna farmi ringreisile, näitab mis kus on. Võttis meid kella 2 ajal auto peale ja läksime põlde uurima. Neil on 10 000 hektarit maad :O Ja me polnud elusees nii suuri traktoreid näinud kui siin on. Ühe traktori rehvid olid sama kõrged kui meie, ehk suts üle 170cm. Näitas erinevaid viljamasinaid ja seletas mis mille jaoks on. Meie põhitöö, ehk traktori ja viljakogujaga sõita viljakoristaja kõrval ja kui viljakoguja on täis, siis minna ja see ära tühjendada. Järgmised kaks nädalat teeme igasugust muud tööd mis on vaja ära teha, näiteks võtame ühe aia üles.
Töö saab olema vahetustega, ehk mina töötan 6.00-15.00 ja Raimo 15.00-00.00 või kui vaja siis kauem. Kui viljakoristushooaeg korralikult pihta hakkab, töötame 7 päeva nädalas. Palk on meil 25 taala tunnis mis on farmitöö kohta väga väga hea.

Tagasitulles otsisime mürgist ämblikut redbacki(nimi sellest et tal on selja peal punane täpp), kes pidi väga mürgine olema aga ära ta ei tapa. Tekib palavik, halb on olla. Otsisime Murray ja Jarediga seda ämblikut vist pool tundi. Kõik toolialused ja nurgad käisime läbi. Aga alati kui midagi otsid, siis ei leia. Lõpuks Jared sai meile ühe tooli alt. Päris armas selline :D Aga ta pidi kaks korda suuremaks kasvama kui praegu oli.

Käisime uurisime känguru Maxi ka üle kes neil aias elab. Ta on umbes meie pikkune ja väga lihastes. Murray rääkis kuidas nad ta endale said. Jared lasi selle känguru ema maha ja kukrus oli ühe kuune kängurupoeg. Ta ei tahtnud pojale liiga teha, seega tõi koju. Nii ta siin elab. Aga ta olevat aja möödudes kurjemaks läinud, Varem jalutas ta siin igalpool ringi aga isegi Jared oli tema käest kõvasti peksa saanud ja kängurud on väga tugevad ning äkilised. Ta sai isegi läbi aia mu käest kinni ja poole sekundise liigutusega tõmbas naha marraskile ja tekkis verevalum.

Murray kutsus õhtul meid enda majja (mis asub umbes 100m kaugusel) kus tahtis rääkida tööst ja paberimajandus korda ajada. Istusime väljas, kohal oli kogu pere-isa, ema ja nende lapsed koos elukaaslastega. Seal istudes tekkis küll tunne, et ma ei taha kellegi teise juurde enam tööle minna. Kahju et nad aastaringselt abikäsi ei vaja. Nad on nagu Austraalia vanemad meil :) Oleme siiralt õnnelikud et nad viie paari hulgast meid valisid. Täna mainisid miks just meid. Kogemust meil ju tegelikult ei ole, luges vaid see, et nad mõlemad tunnetasid, et oleme selleks tööks valmis ja nad tundsid ennast meie seltsis hästi. Sama oli ka meie poolt.
Esmamulje on väga väga hea ja usun et paremaks läheb.
Tööst räägime rohkem juba järgmistes postitustes.

Nädalavahetus on meil vaba, vaatame mis teeme, siis kajastame.
Cheers :)