Kas tõesti pole nii ammu kirjutanud?
Asume kohe asja juurde sest tuleb pikk postitus :)
Reede oli väga mõttetu päev. Kuskile kadus 7000 liitrit vett päevas ja otsisime veeleket ligi 6 tundi. Lõpuks ka leidsime aga selleks oli vaja palju katkiseid käsi, jalgu, värdjaid kärbseid ja tunde kastika kastis sõites nagu kutsu :) . Tööd hakkasid niikuinii meil otsa saama, seega miks mitte niisama lebotamise eest palka saada. Käisime Jaredi õe juures ühte viljatünni koristamas. See oli lameda põhjaga ja sinna sai vabalt ise sisse minna. Lugesime kokku ja nägime seal 29 ämblikku :D. Natuke parandasime traktorit ja juba oligi päev läbi.
Nädalavahetusel tahtsime kuskile randa minna aga Murray ütles, et tõotab kole ilm tulla, selles osas oli tal õigus. Laupäeval hakkas jube tuul pihta ja õhtuks oli torm kohal. Meie saime sellest väikse osa aga rannikul oli korralikult möllanud. Ausalt öeldes oli see äike hoopis teine kui Eestis. Ilmselt selle pärast, et siin on ööd nii pimedad ja kui sähvatab, on terve õu täiesti valge. Raimo oleks tahtnud et äike otse meil pea kohal oleks olnud, hull nagu ta on. Murray rääkis et äike pole siin üldse naljaasi, eriti maakohas, loogiline täitsa ju, pole pingemaandamise kohti väga. Ainult lagendikud. Eelmine aasta lõi äike pere majja sisse. Katuses on nüüd tume laik ja oli katuse alt kõik sassi peksnud.. Nii mõeldes pole äike nii tore midagi.
Pühapäeval samamoodi oli üpris kole ja isegi külm ilm. Külm võrreldes nende 30 kraadiste päevadega mis siin ennem nädalavahetust olnud on. Nii möödusidki meie puhkepäevad lebotades ja mitte midagi tehes. Vahelduseks hea aga kauem poleks puhata tahtnud.
Leidsime sellise eluka kodujõusaali juurest:
Pildil tundub väike aga oma silmaga meie suuremat ämblikku näinud pole. Ei valeta kui ütlen, et ta oli 5cm kindlasti pikk kui mitte rohkem. Me muidugi kartsime ja tõime kohe maailma parima putukate tapmise vahendi (siin müüakse ühte spreid mis piinad kergesti lõpetab) ja lasime talle otse pähe. Paanikas jooksis ta terrassi alla, nii et ei tea kas ta muneb seal meile vaenlaseid või vaagus ammu juba hinge. Näitasime Murrayle ka seda pilti ja kiitlesim, et näe, ära tapsime. Ta muidugi muigas, et lollakad, tema kardab meid rohkem kui meie teda :D Ainukesed keda tuleks karta on redback ja üks teine must ämblik mis on kõige mürgisemad. Muide ükspäev avastasin, et meie vannitoas elas redback. Nimi tulebki sellest, et ta on musta värvi ja punane kriips on seljal. Pidi kõige mürgisem olema. Välja näeb selline:
Aga ärge muretsege, tema piinad said ka lõpetatud :)
Esmaspäeva hommikul sai Raimo jälle tavotitada, mina mängisin niisama tarka ja olin abiline. Peale seda sõitsime Jarediga kaasa kuna ühes kohas oli veel veeleke. Mehed kaevasid auku, mina tõin autoga vajalikud töövahendid. Kui see tehtud, läksime Murray ja Jarediga põllule rapsiseemneid koguma. Nimelt ennem kui viljakoristamine algab, peab olema vili teatud skaalas kuiv. Eile hommikul oli see 9,6. Peaks olema alla 8, siis saab viljakoristus alata. Kuna nädalavahetus oli vihmane, ei saanud hommikuse numbri põhjal otsustada. Seega lõunal läksime Raimoga kahekesi uuesti. Välja nägi see nii, et meil oli ämber, lamedapõhjaline sõel ja tugevast kangast kindad kuna raps, kui taim, on väga kõva ja Jaredil on isegi jalanõu tallast läbi tulnud. Panime sõela ämbri peale, üks võttis rapsiraime puhmaka ja pani sõela kohale, teine hõõrus sõela kohal kaunad lahti ja rapsiseemned kukkusid ämbrisse. Kuna need seemned on väga väikesed, läks meil päris kaua aega et väikene topsik täis saada. Selle topsiga läksime koos Jarediga Calingiri linna kus saab lasta ühe masinaga testida vilja niiskust, remperatuuri, õlitaset ja valgusisaldust. Meile oli oluline niiskus, mis oli 6,8. Seega väga hea aga õlitase polnud nii hea kui peaks olema. Selle pärast, et vihma pole tulnud ja see on ka põhjuseks, miks see aasta pole raps nii hea kui eelmisel aastal.
Peale tööd otsustasime et lähme poodi, seekord lähemale, 30 minuti sõidu kaugusele. Süüa oskame me hästi ja kord nädalas poes käia kuidagi ei tule meil välja. Mingi asi saab ikka otsa. Tagasti tulles eksisime ära kuna mina panin esimene kord vist koha valesti ja teinekord näitas gps täpset aadressi aga juhatas karupeesse. Seega sõitsime vales suunas ja 30 minuti asemel sõitsime tagasi koju 1,4h. Vahepeal läks täitsa kõledaks kuna levi ei olnud aga õnneks kolmas kord näitas õigesti kuna olime jälle levialas.
Täna hommikul saime esimese asjana kohe higi välja. Pere ehitab endale terrassi ja pidime liiva selle äärega tasandama. Siis polnud meil midagi teha kuna ootasime meist mitte sõltuvatel asjaoludel millal saaks traktoriga põllule. Seega vahepeal oli 2h niisama puhkust. Vahepeal tuli Murray meile midagi näitama. Tal oli ATV taga järelkärus selline elajas:
See uss on võimeline tapma. Murray lõi talle muidugi haamriga pähe aga ikkagi närvid siplesid ja ta nägi päris rõve välja. Kusjuures kõige haigem on see, et teda väga ei märkakski kui kuskil roomaks. Ta oli vähemalt pool meetrit pikk aga peenike. Vihane nägi välja küll. Kõik räägivad, et oi Austraalias on jubedad elajad, mürgised ussid ja ämblikud. Murray on eluaeg farmis elanud ja siinses looduses liigub neid kõige rohkem. Tema ütles, et ta ei tea ühtegi inimest kes oleks ussi käest hammustada saanud. Jah nad võivad surmavad olla aga kui sa tead mida teha siis ei juhtu midagi. Nemad kardavad tegelikult rohkem meid kui meie neid. Kui nad tunnevad ennast ohustatult siis salvavad.
Ämblikutega on samamoodi. Ja nagu üleval ütlesin, et kõige mürgisem ämblik on redback, siis tema hammustusse ei sure kui 8 tunni jooksil arsti juurde saad. Eelmine siin töötanud eestlasest tüdruk sai redbacki käest hammustada. Oli kaks päeva haiglas ja sai välja. Ütles, et tundis ennast nagu purjus aga ilma alkoholita. Seega ilmselt uimane. Kindlasti on ka hullemaid juhtumeid olnud aga kui kõike karta kas siis üldse julgeksid midagi teha? Enda kodus võib ka midagi juhtuda, nii et pole see maailm nii jube midagi :)
Igatahes, peale lõunat saime kohe traktori peale. Murray hakkas õpetama mida täpselt põllul tegema peame. Peame jälgima et sõidame õigel kaugusel vilja üleskorjajast, et see meie viljakogujasse ilusti läheks ja kui viljakoguja täis, sõitma viljatünnide juurde ning see ära tühjendama. Lugedes tundub kindlasti väga kerge kuid kui midagi valesti teeme, on kuri karjas ja Murray ütles ka, et siis ta vihastab. Loodan, et saan lähipäevil filmida või pilte ka teha kuidas see täpselt välja näeb.
Sain Murray käest kiita ka, et minust tuleb hea traktorijuht, nänänänä :) Raimo ei pidavat kuskile kõlbama :D Aga neil ongi siin sellised mõnitavad naljad, tema saab niikuinii ilusti hakkama :)
Kuni 3 päeva teeme tööd rapsipõldudel ja töö läheb peale seda kergemaks kui saame nisupõldudele. Nimelt rapsipõldudel töötamine pidi kõige raskem olema. Just meie mõistes kes traktori ja viljakogujaga sõidavad, sest pole mingit sirget joont mille järgi sõita saaks vaid pead mitmest erinevast kohast vaatama, et vili ilusti viljakogujasse kukuks. Nisupõllul on hea jälgede järgi sõita.
Tööst rohkem lähipäevil kui meile ka selgem :)
Täna kui Raimo sõitis traktori põllu äärde et sealt homme edasi sõita, võtsin mina maasturi ja läksin talle järgi kuna meie jala ei käi ja vett ei joo :D Naljakas oli see, et kui maasturisse istusin, kuulsin potsatust katusel. Läksin välja ja kass Trevor pikutas katusel, et noh sõitma ka hakkad või. Jared rääkis, et ükskord nägi ta Trevorit tee ääres ja koju jõudes hüppas kass kastikalt alla. Jared ei jäänud kordagi seisma, et kass saaks peale hüpata. Järelikult tegi ta seda hoopealt :D
Kuna Trevor ei tahtnud väga lasta mul üksi sõita, panin ta taha istmele ja seal ta nurrus terve tee kui Raimo põllult ära tõime. Pärast ei tahtnud autost välja tulla enam. Selline loom :)
Raimo käis täna jälle siin põldude vahel jooksmas. Mul pea valutab, seega kirjutan postitust parem. Tuli koju ja nagu laps kommipoes ütles, et tule vaata kuud, tule kohe :D Superkuu tundub olevat, mina nägin seda siis kui kuu natuke juba tõusnud oli aga Raimo rääkis, et maa lähedal oli ta väga suur olnud, nii et homme vaatame kas näeme ka samasugust :)
Tänaseks lõpetame, homsest hakkavad juba ainult traktori roolis olemise päevad ja ainsad vabad päevad on vihmased.
Cheers :)
Hei Janne, redbacki käest hammustada saades, tunned SINA ennast nagu coca colat juues:) Loomulikult loodan, et Sa seda tundma ei pea!!!
VastaKustutaHei Reete :) jaa mõtle, ma ei pea isegi coca colat jooma et purju jääda, lasen äcmblikuk hammustada hoopis. Kahepäevane laks käes :D aga loodan ka et seda siiski ei juhtuks :)
Kustuta